Põltsamaa jõgi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
29. rida:
Põltsamaa jõe [[keskjooks]]u ülemine osa kulgeb [[Jõgevamaa]] ja [[Järva maakond|Järvamaa]] piiril hõreda või puuduva inimasustusega valdavalt soistel ja metsastel aladel.<ref name=Kalapeedia /> Piibest kuni [[Jõeküla (Järva)|Jõekülani]] voolab jõgi [[Endla soostik]]u suurte [[soo]]de ja [[raba]]de vahel, sealt edasi kuni [[Rutikvere]]ni domineerivad maastikus [[madalsoo]]d, [[kuusik]]ud ja soostunud [[niit|niidud]].<ref name=Joonuks3 /> Piibest allvoolu jäävat aeglase vooluga ja looklevat jõeosa tunti veel 19. sajandil ''Mõhkjõena''.<ref>Joonuks 1981, lk 27</ref>
Nava [[soosaar]]e lähedal hargneb jõgi kaheks. Parempoolne ''Vanajõeks'' või ''Vana-Vorsti jõeks''<ref name=Kalapeedia /> kutsutud jõeharu on [[Süvendamine|süvendamata]] ja säilitanud ürgse ilme. Sinna suubuvad [[Preedi jõgi|Preedi]] ja [[Oostriku jõgi|Oostriku jõed]]. Vasakpoolne jõeharu on osaliselt inimtekkeline ja algab [[Endla järv]]ele viivast ''Nava jõest''.<ref>Joonuks 1981, lk 36</ref> 19. sajandi teisel poolel kaevati järve veetaseme alandamiseks ja ümbruskonna heinamaade [[kuivendamine|kuivendamiseks]] [[kanal]] (tuntud kui ''[[Räägu kanal]]'' või ''Uusjõgi'') Endla järvest [[Endla Sinijärv|Sinijärve]] kaudu Põltsamaa jõkke ning rajati Nava jõele [[tamm (ehitis)|tamm]], kuid loodimisvigade tõttu alanes veetase vaid 30 cm. 1950. aastatel läbi viidud kanali süvendamise tagajärjel langes järvede veetase sedavõrd, et enamik Endlast ja kogu Sinijärv kadus ning vool parempoolses jõeharus (Vanajões) aeglustus tunduvalt. Nava jõgi, mis varem võis sõltuvalt veetasemete erinevusest voolata mõlemas suunas, voolas nüüd vaid Endla poole. 1968. aastal rajati
[[Pilt:Põltsamaa linnus ja kirik - Petri 2.jpg|pisi|Jõgi [[Põltsamaa]]l 1809. aasta joonistusel]]
|