Erinevus lehekülje "Maarja Pärtna" redaktsioonide vahel

 
 
== Looming ==
Ta on avaldanud neli luulekogu: „rohujuurte juures” (Värske Raamat, 2010), „Läved ja tüved (EKSA, 2013), „Saamises” (Verb, 2015) ja "Vivaarium" (Elusamus, 2019). Ajakirjas [[Ninniku]] on muu hulgas ilmunud tema [[William Carlos Williams]]i ja [[Carlos Drummond de Andrade]] luuletõlkeid, samuti on ta eesti keelde tõlkinud [[Edward Said|Edward Saidi]] essee "Mõtisklusi pagulusest" (Methis 2014, nr 13) ning, šoti luuletaja ja loodusesseisti [[Kathleen Jamie]] ning briti looduskirjaniku Robert Macfarlane'i loomingut.
 
Aastal 2013 pälvis Maarja Pärtna 26-aastasena Juhan Liivi luuleauhinna. Selleks ajaks oli vaid üks laureaat võitnud auhinna nooremana, nimelt 1966. aasta võitja [[Paul-Eerik Rummo]], kes oli tollal 24-aastane. Žürii sõnul iseloomustab Pärtna luulet "pildilisus, detailitundlikkus ja sõnateadlikkus", samuti oskab autor "kanda "vanaaegse" luule sisulisi väärtusi värskesse luulekeelde".<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06278215 "Juhan Liivi luuleauhinna pälvis Maarja Pärtna"] ERR, 30.04.2013</ref> 2013. aastal määrati Pärtnale ka Tartu noore kultuurikandja aunimetus ning 2014. aastal oli ta kultuurilehe Müürileht kirjandustoimetajana kuulus talle osa Tartu kultuurikandja aunimetusest aasta kutselise koosluse kategoorias. 2020. aastal pälvis luulekogu "Vivaarium" Gustav Suitsu luuleauhinna.
 
* 2018 Kathleen Jamie "Leiud" (Varrak)
* 2020 Robert Macfarlane "Lugemise kingitused" (Allikaäärne)
 
==Tunnustus==
Anonüümne kasutaja