Andréas Papandréou: erinevus redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
PResümee puudub
PResümee puudub
 
Asunud [[1940]]. aastal elama [[USA]]sse, lõpetas Papandreou [[Harvardi ülikool]]i majandusteaduskonna [[filosoofiadoktor]]i kraadiga.
 
Aastal [[1944]] omandassai ta USA kodakondsuse ning osales mereväelasena ka [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]]. Pärast sõda töötas ta õppejõuna mitmes USA ülikoolis. Kaheksa aastat oli ta [[California Ülikool (Berkeley)|California Ülikooli (Berkeley)]] majandusteaduskonna [[dekaan]].
 
Aastal [[1959]] läks ta tagasi Kreekasse, kus ta oli majandusarengu uurimise programmi juht. Kui isa sai [[1963]] peaministriks, oli Andréas Papandréou peaministri pea-majandusnõunik. Ta loobus USA kodakondsusest ja valiti [[1964]] Kreeka parlamenti. Ta sai kohe esimeseks riigiministriks (sisuliselt peaministri asetäitjaks). Selline kiire ja ilmsete [[korruptsioon]]itunnustega tõus karjääriredelil tekitas ühiskonnas rahulolematust. Et valitsus üritas ellu viia mitmeid vasakpoolseid reforme, muuhulgas ka sõja järel tähtsustunud armee osatähtsust vähendada, puhkeski [[1967]]. aastal sõjaväelaste mäss. See osutus edukaks ning isa ja poeg Papandréoud vahistati.
[[1973]]. aastal kukutatigi Kreekas "mustade" kolonelide [[diktatuur]], seda küll ilma Vabastusliikumise otsese osavõtuta, ning Papandreou võis tagasi kodumaale pöörduda. Aasta hiljem rajas ta Ülekreekalise Sotsialistliku Liikumise ([[PASOK]]).
 
Esialgu polnud PASOK eriti edukas, kuid [[1981]]. aastaks suudeti võita parlamendis absoluutne enamus. Papandréou sotsialistlik valitsus lubas peale igapäevaelu parandamise ka astuda välja [[NATO]]st, likvideerida Kreekas asuvad [[USA sõjaväebaasid]] janing korraldada rahvaküsitluse [[Euroopa Liit]]u kuulumise üle.
 
Hiljem selgus, et nii suuri lubadusi ei ole võimalik täita. Nii kuulub Kreeka tänapäevalgi NATOsse ja Euroopa Liitu ning sõjaväebaasidki on alles. OmetigiSellest hoolimata peeti Papandréou esimest valitsusaega aastail 1981–1989 üsna edukaks.
 
Aastal [[1951]]. aastal abiellus Andreas Papandréou ameeriklanna Margaret Chantiga, kellega tal oli kolm poega ja üks tütar.
Hiljem leidis Papandréou endale uue elukaaslase – [[stjuardess]] [[Dimitra Liani]], keda hüüti Mimiks. Juba enne ametlikku lahutust eelmise naisega, liikus peaminister avalikult ringi koos Mimiga. Isiklikule [[afäär]]ile lisandus suur finants- ja poliitiline [[skandaal]], mida tuntakse [[Koskotase afäär|Koskotase afäärina]].
 
Siiski ei paranenud Papandréou haigusest ning suri [[1996]]. aasta juunis [[müokardi infarkt|infarkt]]i. Tema viimane naine Mimi avaldas [[1997]]. aastal enda ja oma peaministrist mehe suhet käsitleva raamatu "Kümme aastat ja 54 päeva". Selles jutustab leseks jäänud Dimitra oma kümme aastat ja 54 päeva kestnud "taevalikust, erootilisest, maagilisest ja võrreldamatust suhtest" Papandréouga kohati liigagi üksikasjalikult.
 
==TunnustusedTunnustus==
Aastal [[1999]] sai Papandréou postuumselt [[Rootsi]] [[Põhjatähe orden]]i.
 
138 069

muudatust