Erinevus lehekülje "Kristjan Teder" redaktsioonide vahel

P
Ühtlustasin ebajärjekindla nimekäänamise reeglipäraseks (vt https://keeleabi.eki.ee/isikunimed/index.php?s=Teder).
P
P (Ühtlustasin ebajärjekindla nimekäänamise reeglipäraseks (vt https://keeleabi.eki.ee/isikunimed/index.php?s=Teder).)
 
==Elukäik==
Kristjan Teder sündis [[Kuigatsi vald (1939)|Kuigatsi]] (praeguses [[Õru vald|Õru]]) vallas kooliõpetaja perekonnas. Alghariduse omandas Priipalu koolis. Pärast Otepää progümnaasiumi lõpetamist õppis aastatel [[1917]]–[[1922]] Tartus [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]is ja samaaegselt ka aastatel [[1919]]–[[1925]] aastatel [[Pallas (kunstikool)|Pallases]] [[Konrad Mägi|Konrad Mäe]] juures. Võttis osa [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjast]] [[Soomusrong|soomusrongil nr 2]], mis võimaldas tal hiljem tasuta Pallase kunstikoolis õppida<ref name=":0">Eerik Teder, Kunstnik, kellel on jäägitu armastus lillede ja looduse vastu, [[Vaba Eestlane]], 19.07.2001</ref>. 1923. aastal osales koos [[Aleksander Vardi]], [[Karl Pärsimägi|Karl Pärsimäe]] ja [[Ferdi Sannamees|Ferdi Sannamehega]] Pallase õpilaste täiendusreisil Saksamaal. Külastati [[Berliin|Berliini]], [[München|Münchenit]], [[Leipzig|Leipzigi]] ja [[Dresden|Dresdenit]], kus tollal stažeeris koolikaaslane [[Eduard Wiiralt]].
 
1926. aasta sügisel abiellus ta [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] kirjandust ja kunstiajalugu õppiva Hilda Sulega ning koos sõideti Pariisi, kus Teder õppis aastatel [[1926]]–[[1928]] [[Vassili Šuhhajev|Vassili Šuhhajevi]] eraakadeemias<ref name=":0" />. 1928. aasta suvel korraldas ta koos kunstnik Karl Pärsimäega kuulsa "käruretke". Kaks kunstnikku ladusid maalitarbed ja eluks vajaliku aiakärusse ning veetsid mitu nädalat Lõuna-Eesti loodust maalides. Sellelt retkelt pärinevad mõlema kunstniku loomingus tuntud [[Petseri klooster|Petseri kloostri]] vaated<ref>[[Indrek Hirv]], Teder ja tema Aed, Postimees, 9.06.2001</ref>. [[1933]]–[[1934]] täiendas end [[Ado Vabbe]] maaliklassis.
1938. aastal oli ta taas Pariisis, kuid tuli pärast linna okupeerimist tagasi kodumaale<ref>Tema sõber Karl Pärsimägi jäi Pariisi ning hukati natside koonduslaagris.</ref>. Läheneva sõja oludes ei õnnestunud tal enam vabakutselise kunstnikuna end ära elatada, mistõttu rentis ta Tartu äärelinnas [[Ropka|Ropkas]] aianduskrundi ning asus õppima [[Tartu aiandus-mesindus ja linnukasvatuse täiendkool|Tartu aiandus-mesindus ja linnukasvatuse täiendkooli]].
 
1940 valiti ta [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut|Tartu Riikliku Kunstiinstituudi]] laborandiks. Aastatel 1946–1950 töötas [[Kunstifond|Kunstifondi]] Tartu osakonnas ningja [[Tartu Kunstimuuseum|Tartu Kunstimuuseumis]]. Järgmised kaks aastat oli [[Rõngu|Rõngus]] mesinik ning siis [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia|Eesti Põllumajanduse Akadeemias]] aianduskateedri laborant. Pärast Stalini surma algas Kristjan Tedre kirjavahetus Rootsis elavate sõprade [[Bernard Kangro]] ja [[Armin Tuulse|Armin Tuulsega]]<ref name=":0" />. 1955. aastast kuni oma surmani 1960. aastal tegutses Kristjan Teder nii kunstniku kui ka aednikuna.
 
==Looming==
Viljeles peamiselt lillemaali, vähemal määral ka maastiku-, portree- ja olustikumaali. 1930. aastate keskpaigani valitses TederiTedre loomingus tugevalt vormi rõhutav ja tumedates toonides [[uusasjalikkus|uusasjalik]] laad.
 
TederiTedre loomingut on tugevalt mõjutanud tema aedniku ametaednikuamet – näeme ta maalidel sageli õitsvat viljapuuaeda ja omakasvatatud lillesülemeid<ref name="Kõiv, 2001">[http://www.tartmus.ee/et/naitused/teder.html Reeli Kõiv, Kristjan Teder 100, 17.10.2001 - 03.11.2001]</ref>. 1930ndate keskel muutub kunstniku maalijakäekiri [[impressionism]]ilähedaseks ja õhuliseks, [[koloriit]] valgus- ja värviküllaseks<ref name="Kõiv, 2001" />. TederiTedre kaasaegsete kunstnike seas on raske leida teist meistrit, kes laseks oma töödesteostes värvidel nii jõuliselt kõlada<ref name="Kõiv, 2001" />.
 
Osales näitustel alates [[1922]]. aasta kunstiühingu [[Pallas]] näitusest. [[1927]]. aastast esines kunstnik regulaarselt näitustel nii Eestis kui ka välismaal. Pariisis viibides oli tal kaks isikunäitust, 1927–1928 eksponeeriti tema töidteoseid Euroopa kunsti rändnäitusel Kagu- ja Ida-Aasias.<ref>Lilledemaalija Kristjan Teder 100. Eesti Päevaleht (Stockholmis), 26.06.2001</ref> 1928. aastal korraldas Teder enda, [[Adamson-Eric|Adamson-Ericu]], Eduard Wiiralti ja Anton Starkopfi teoste näitused [[Oslo|Oslos]], Tallinnas ja Pärnus<ref name=":0" />. 1930. aastal korraldas koos [[Adamson-Eric]]uga ühisnäituse. Aastatel 1939 ja 1940 võttis osa Kuue kunstniku näitustest Tallinnas ja Tartus<ref>V. Erm, Maalikunstnik Kristjan Teder 45-aastane, [[Sirp ja Vasar]], 5.07.1946</ref>.
 
Kuulus alates [[1927]]. aastast [[EKKKÜ]]-sse ningja [[1945]]. aastast [[Eesti Kunstnike Liit]]u. Aastatel 1950–1955 oli ta Kunstnike Liidust välja heidetud. Viljakateks kujunesid loomingulised reisid [[Kaukaasia|Kaukaasiasse]], [[Krimm|Krimmi]] ja [[Koola poolsaar|Koola poolsaarele]]<ref name=":0" />.
 
==Isiklikku==
124 012

muudatust