Rodopsiin: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
Rodopsiin laguneb valguse mõjul ja taastub pimeduses. Rodopsiin on silma võrkesta [[kepikesed|kepikestes]], mis võimaldab (teiste närvirakkude ja aju abiga) inimesel näha just must-valget pilti ka siis kui valgus on nõrk (näiteks õhtu või ööhämaruses). [[kolvikesed|Kolvikestes]], mille abil on võimalik värve ehk erineva [[lainepikkus]]ega valgust eristada on pisut teistsugused valgusele reageerivad (inimesel 3 tüüpi) molekulid nimega [[fotopsiin]].
Rodopsiinis oleva [[retinaal]]i, valgustundliku [[molekul]]i moodustamisest võtab osa [[A-vitamiin]]. Kui see on häiritud, tekib [[kanapimedus]]. Retinaalist alguse saav vastava [[lainepikkus]]ega valgus[[footon]]i muundumine [[silmanärv]]i [[närviimpulss|impulsiks]] on üldjoontes järgmine: Footon neeldub retinaalis, täpsemalt cis-retinaali (vaata [[cis-trans-isomeeria]]) 11-sidemes (see on koht, kus molekul kõverdub) ja molekul sirgestub footoni energia abil nõndanimetatud trans-olekusse, mis toob omakorda kaasa ümbritseva [[valgud|valgulise]] opsiinimolekuli kujumuutuse. Sellest saab alguse retseptorrakkude raku[[membraan]]ide [[katioon]]kanalite sulgumine, millest tekib hüperpolarisatsioon. See põhjustab omakorda võrkkesta bipolaarsete rakkude ergastumise ja kiirelt liikuv närviimpulss ongi oma teel [[aju]] nägemiskeskuste poole.
== Vaata ka ==
| |||