Rahapesu: erinevus redaktsioonide vahel

'''Rahapesu''' on protsess, mille käigus üritatakse kuritegelikul teel saadud vara päritolu muuta näiliselt legaalseks. Rahapesu kohustuslikud tunnused on eelkuritegu ja eelkuriteo toimepanemise teel saadud varaga tehtavad varjamistegevused.

 

Rahapesu karistatakse Eestis [[karistusseadustik]]u § 394 alusel, antud sätte näol on tegu blanketse ehk välisviitelise normiga, mis tähendab, et see sisustatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 4 kaudu. Eesti õiguses on KarS § 394¹ alusel karistatav ka rahapesu kokkulepe. Rahapesu objekt on kuritegelikul teel saadud vara, mis saab toimida majandusliku väärtuse kandjana.<ref>P.Pikamäe, J. Sootak (koost.). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 4., täiend. ja ümbert. vlj. Tallinn: Juura 2015, § 394 komm 4.1. (I. Tibar)</ref>

:3) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamine või varaga seotud muude õiguste varjamine või kui on teada, et selline vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest.

 

2017. aasta 27. novembril jõustus praeguse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse uus redaktsioon, millega võeti Eesti õigusesse üle nn IV rahapesu tõkestamise direktiiv.<ref>(Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ); kättesaadav: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32015L0849</ref>

Eestile tuleb rahapesu karistatavuse nõue erinevatest rahvusvahelistest õigusaktidest. Allikad, millest Eesti juhindub rahapesuvastases võitluses: