Erinevus lehekülje "Anglikaani kirik" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
 
|veebileht =
}}
'''Anglikaani kirik''' on õpetuse laadilt [[protestantlus|protestantlik]], hierarhiliselt struktuurilt ja [[jumalateenistus]]e korralt katoliiklik [[Suurbritannia]] [[riigikirik]]. Teistest vanem on [[Inglismaa Kirik]] (''Church of England''). Briti koloniaalimpeeriumi laienedes levis ka anglikaani kirik mitmele mandrile ja erinevatessemuudessegi maailmajagudesse. Tänapäeval on anglikaane Ameerikas, Austraalias, Aafrikas ja mujal.
[[Pilt:Westminster abbey west.jpg|pisi|[[Westminster Abbey]]]]
 
Anglikaani kirik hõlmab rohkem kuiüle 30 autonoomsetautonoomse kirikutkiriku kogu maailmas, neid tuntakse kui '''Anglikaani Ühendust''' (''Anglican Communion''). ErinevatesRiigiti riikidesnimetatakse kannavad nad erinevaidneid nimesiderinevalt, näiteks episkopaalne kirik [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Walesi kirik]], [[Iirimaa kirik]], [[Austraalia anglikaani kirik]] ja Kanada tütarkirikud.
 
Üldtunnustatud definitsiooni kohaselt on anglikaani kirik (sõltumata asukohamaast) see kirik, mille piiskopid on osaduses [[Canterbury peapiiskop]]iga, nii nagu katoliku piiskopid on osaduses Rooma paavstiga. Anglikaani kiriku kõrgeim valitseja on kuninganna [[Elizabeth II]] ning tema ülesanne on peapiiskop ametisse nimetada. Tänapäeval peetakse anglikaani liikmete arvuks umbes 78 miljonit.
 
==Ajalugu==
Anglikaani kiriku rajas poliitilistel kui ka isiklikel põhjustel [[Inglismaa]] [[kuningas]] [[Henry VIII]], kes läks tülli [[Rooma-Katoliku kirik]]u [[paavst]]iga, sest too ei andnud talle lahutust. Kuningas lõi Rooma-Katoliku kirikust lahku ja kuulutas end Inglismaa kiriku peaks. Inglismaa kiriku peaks oli kuningas, kes keeldus arvestamast Roomast lähtuva poliitikaga. Viidi läbi reformid Mandri-Euroopa eeskujul. Nende reformide peaarhitektiks võib pidada kuningale lojaalset Canterbury peapiiskoppi [[Thomas Cranmer]]it. Anglikaani kirikust sai riigiaparaadi osa ning selle varad kuulusid kuningale. Kloostrid suleti, nende maad ja varad läksid kuninga kätte, kes müüs või rentis need peamiselt õukondlastele ning sai seeläbi tohutuid summasid. Algas usupuhastus ning sidemed Roomaga katkesid. Usupuhastuse käigus tekkis anglikaani kirik, mille õpetuse laad on protestantlik, ent organisatsioon, jumalateenistuse kord ningja [[dogma]]d on katoliiklikud.
 
Henry VIII poja [[Edward VI]] ajal hakati astuma konkreetseid samme protestantliku kirikukorralduse sisseseadmiseks. Ent Edward VI suri ja troonile tõusis [[Mary I]], kes taaskehtestas katoliikliku kirikukorralduse. Protestantlik reform jäi pooleli ja lõplikult pääses [[reformatsioon]] Inglismaa kirikus võidule alles Henry teise tütre, kuninganna [[Elizabeth I]] (1558–1603) valitsemisajal. Elizabeth jätkas isa poliitikat, kuid erinevalt Henry VIII-st, kes oskas sisepoliitikas laveerida oma toetajate ja katoliiklaste vahel, valis tema teise tee. Elizabeth I hakkas katoliiklaste suhtes ajama jäika poliitikat. Neil ei jäänud üle muud, kui asuda osutama erinevates vormides vastupanu. Inglismaa katoliiklasi toetasid paavst ja Euroopa katoliiklikud riigid. Lõppkokkuvõttes oli Elizabeth I valitsus oma poliitikas edukas – kuninganna valitsusaja lõpuks oli ränga trahvipoliitika tulemusel katoliiklikuks jäänud vaid üks protsent kogu elanikkonnast.
 
Katoliikliku kuninganna [[Mary Stuart]]i poja, [[James I (Inglismaa)|James I]] antud lubadustega saavutas uus kuningas katoliiklaste poolehoiu ja tal ei olnud troonile tõustes vaja karta ei ülestõuse ega suuremaid ekstsesse. Tegelikkus kujunes katoliiklaste jaoks aga hoopis teistsuguseks. Olles üles kütnud katoliiklaste ootused ja rahumeelselt troonile asunud, kuulutas Šotimaa kuningas (1567–1625) ja Inglismaa kuningas (1603–1625) James I, et pole kunagi lubanud välja anda mingeid katoliiklasi soosivaid seadusi. James I valitsusaja alguses katoliiklaste trahvipoliitikat tõepoolest veidi kergendatigi, siis katoliikliku kogukonna kiire kasvu tõttu tõsteti trahvid peagi endisele või isegi kõrgemale tasemele. Inglismaal oli aastal 1603 taas umbes 40 000 katoliiklast. Kõneldes 19. märtsil 1604 parlamendi ees, purustas ta viimsedki katoliiklaste lootusekübemed [[usuvabadus]]ele, mis olid kujunenud Jamesi Šotimaal antud lubaduste toel. 24. aprillil kuulutati katoliiklased juba väljaspool ühiskonda seisvateks ja 1604. aasta novembris käskis James I veel kord trahvisummasid tõstasuurendada. Katoliiklased ei tohtinud pidada [[missa]]t, mis oli üks nende usu alustalasid, samuti oli keelatud omada katoliiklikke riitusesemeid: riste, [[roosikrants]]e, missatarvikuid. Katoliiklasel oli keelatud töötada õpetajana, lapsi ei lubatud saata õppima välismaa katoliiklikesse koolidesse. Katoliiklast ei tohtinud palgata majapidamisse teenijaks, lisaks ei tohtinud katoliiklane lahkuda oma kodust kaugemale kui viis miili. Kõigi üleastumiste eest olid määratud suured trahvid ja vangistus. Mitte kõik katoliiklased ei leppinud sellise olukorraga.
{{vaata|Püssirohuvandenõu}}
 
123 716

muudatust