Hara (Kuusalu): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
6. rida:
| maakond = Harju
}}
'''Hara''' on küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]. Asub [[Hara laht|Hara lahe]]
Tsaariajal rajati külla tolli ja piirivalve jaoks Hara kordon. Piirivalve tegutses samas ka Eesti Vabariigi ja okupatsioonide ajal. Tänapäeval on sellest säilinud tsaariaegne kordoni peahoone ning arvukalt mahajäetud ja rüüstatud Nõukogudeaegseid ehitisi küla loodeserval.
▲'''Hara''' on küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]. Asub [[Hara laht|Hara lahe]] kaldal.
[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude kolmanda okupatsiooni ajal]] rajatud [[Suurpea mereväebaas]] Hara lahe rannikul hõlmas osaliselt ka Hara küla põhjaosa ning [[Hara külasadam]]a. Sellest on jäänud tänapäeval betoonstendid Hara lahel ja mereväelinnak küla põhjaosas.
Küla territooriumil asub Eesti suuruselt kolmas rändrahn [[Majakivi]].{{lisa viide}}
Hara küla asub Kuusalu kirikukihelkonnas. Hara (''har'' või ''hara'' tähendab [[rootsi keel]]es rannaäärset kari või madalikku)
==Ajalugu==
'''1. Maastik ja teedevõrk.''' ▼
1580. aastal Hara küla veel ei loetleta, üks talu oli [[Virve]] küla all.
1637. aastal oli see talu juba eraldi küla, seega võib Hara küla rajamise paigutada 16. sajandi lõppu. 17. sajandi lõpul oli Hara külas kümme talu. 1687 nimetati Haaki Heik, Pü Jürgen, Puh Jürgen. 1712 ja 1716 oli kolm talu (Hara, Puh, Hacki), 1732 viis. 18. sajandi lõpuks kasvas Haras talude arv jälle umbes kümneni, lisaks vabadikupered. 19. sajandi lõpuks oli 41 talu, piki randa kaheksa kilomeetri ulatuses, 1938 61 talu.
[[Hara saar]]<nowiki/>el paiknes vanasti ka talu. Haras asuv Haagi talu loeti 18. sajandi lõpust kuni 19. sajandi keskpaigani omaette külaks. Lohja küla loeti omaette külana. [[Lohja järv]]<nowiki/>est on nime saanud Lohja pered, sh Lohja kõrts. Külast idas, poole kilomeetri kaugusel mandrist väina taga on Hara saar. Saare ja mandri vahel on olnud sadamakoht.
Pikk läänest ida suunas paari kilomeetri ulatuses mererannal välja venitatud ahelküla Loksa ja Hara saare ning sadama vahel. Küla keskosas teeb vana tee sisemaa suunas kaare, jättes asustuse põhja poole. Teest saavad alguse põllu – ja heinamaad, mis siiludena ulatuvad mereni, kuhu koonduvad ka taluõued, mis pika ja jätkuva ketina paigutuvad kahele poole looklevat rannateed. Igal talul oli side merega, mõnedel otsetee võrgukuuride ja paatideni, teistelt kulgesid ühendusteed männimetsa ja luidete vahel läbi naabrikruntide. Erakordselt vaateline paik, kus meri lokus kodutanuma all ja kultuuriline pärimus sidus põlisasuka traditsiooniliste tegevustega rannas ja maal, roigasaiad ja paekivimüüri jagasid laikudeks ja triipudeks, kohtudes taamal taas korra põlismetsadega. Nõukogude okupatsiooni ajal sõjaväe baas, mille sõjasadam, neljakorruselised kortermajad ja kapsamaad kujundavad külailmet teise ja samatugeva impulsina.{{lisa viide}}▼
Hara küla kohta säilinud kaardimaterjal on küll lünklik, kuid veidi parem kui [[Pärispea poolsaar]]<nowiki/>e külade kohta leiduv. Nimelt on kasutatavad tsaariaegset kruntimisjärgset seisu kajastavad kaardid. Hara küla ajalooline kaart on dateerimata, kuid kaardi analüüsimisel võib väita, et tegemist on 19. sajandi keskel toimunud kruntimisjärgse seisuga, mis kajastab mõisaaja lõpu asustusstruktuuri. Kaarti ei ole kogu küla kohta, vaid ainult osa kohta. Teine kaart, kus on märgitud Hara küla, on mõisakaart ja külastruktuuri analüüsiks vajalikku informatsiooni ei anna. Seega tuleb lisakaartidena kasutada ka üldiseid kaarte (vene üheverstaline kaart, Eesti Vabariigi topograafiline- ja tänane põhikaart). Loetletud kaartidelt saadud info analüüsimisi tulemusena saab väita, et Hara küla kõige vanem (tsaariajast pärit) asustus paikneb piki rannikut kulgeva külatänava ääres. Eesti Vabariigi ajal on rajatud mõned asundustalud, mis paiknevad vanade talude vahel.
Sõjaväeosa on rajatud küla tihedast taluõuede osast põhja poole. Samas on paiknenud läbi aegade ka Hara küla sadam. Asustuse muutusi kirjeldab seletuskirja lisas esitatud Hara küla kaart (andmebaasis andmekiht eluhooned), millelt saab jälgida küla kujunemist üksiktalu kaupa. Kaardile on märgitud talukohtade rajamise ajajärk. Koha vanust näitab põhihoone värv (punane tinglikult tsaariaegne, sinine sõdadevahelise vabariigi aegne, roheline hilisem ja lilla tsaariaegne, mida ei ole märgitud topograafilisel kaardil – pikem seletus peatükis 4.1.).{{lisa viide}}
'''2. Küla struktuur ja tüpoloogia.''' ▼
Küla mere ääres, kulgeb ahelana piki rannateed, rohkearvulised talud loovad pildi kunagisest töökeskkonnast ja suhtlemisalast maa ja mere vahel. Idas puutub kokku Loksa asulaga, läänes ulatub kuni teise maailmasõjani asustatud Hara saareni, mis Nõukogude okupatsiooniväe poolt muudeti allveelaevade baasiks. Täna terase ja betooni [[Monstraalne|monstraalse]]<nowiki/>d varemed ühe Eesti sügavama ja kaunima lahe kaldal. Küla põhjaosas sõjaväelinnak. Rannas maha jäetud piirivalve ja sõjaväe kasarmud. Talude piirkonnas on tegemist suures osas I tüüpi külaga, mida on täiendatud mõõdukalt kogu ulatuses pidevalt hilisema perioodi jooksul.{{lisa viide}}▼
▲Pikk läänest ida suunas paari kilomeetri ulatuses mererannal välja venitatud ahelküla Loksa ja Hara saare ning sadama vahel. Küla keskosas teeb vana tee sisemaa suunas kaare, jättes asustuse põhja poole. Teest saavad alguse põllu – ja heinamaad, mis siiludena ulatuvad mereni, kuhu koonduvad ka taluõued, mis pika ja jätkuva ketina paigutuvad kahele poole looklevat rannateed. Igal talul oli side merega, mõnedel otsetee võrgukuuride ja paatideni, teistelt kulgesid ühendusteed männimetsa ja luidete vahel läbi naabrikruntide. Erakordselt vaateline paik, kus meri lokus kodutanuma all ja kultuuriline pärimus sidus põlisasuka traditsiooniliste tegevustega rannas ja maal, roigasaiad ja paekivimüüri jagasid laikudeks ja triipudeks, kohtudes taamal taas korra põlismetsadega. Nõukogude okupatsiooni ajal sõjaväe baas, mille sõjasadam, neljakorruselised kortermajad ja kapsamaad kujundavad külailmet teise ja samatugeva impulsina.{{lisa viide}}
'''3. Arhitektuuriline analüüs ja karakter.''' ▼
▲Küla mere ääres, kulgeb ahelana piki rannateed, rohkearvulised talud loovad pildi kunagisest töökeskkonnast ja suhtlemisalast maa ja mere vahel. Idas puutub kokku Loksa asulaga, läänes ulatub kuni teise maailmasõjani asustatud Hara saareni, mis Nõukogude okupatsiooniväe poolt muudeti allveelaevade baasiks. Täna terase ja betooni [[Monstraalne|monstraalse]]<nowiki/>d varemed ühe Eesti sügavama ja kaunima lahe kaldal. Küla põhjaosas sõjaväelinnak. Rannas maha jäetud piirivalve ja sõjaväe kasarmud. Talude piirkonnas on tegemist suures osas I tüüpi külaga, mida on täiendatud mõõdukalt kogu ulatuses pidevalt hilisema perioodi jooksul.{{lisa viide}}
Vanemad hooned pärinevad 19. sajandist, mille näiteks on Alle, Tagapõllu ja Uus-Tagapõllu talu, neist viimases säilinud vana rehielamu, mõlemal neist arvukalt kõrvalhooneid. Alle terviklik kompleks arhailiste aknapiludega elamu ning algupärase aida ja laudaga kerkib esile ühe jõulisema Lahemaa elava pärlina. Tagapõllu tõuseb esile oma avara õue ja selle ümber koonduvate ühe pikihoonena ehitatud aitade ja lautade, sauna-aida ja palkidest lehmalaudaga. Uued mõõdukate proportsioonide ja mõõtmetega elumajad pärinevad Eesti Vabariigi ajast, kandes endas rannaasustusele iseloomulikku pitserit, kujundades koos samalaadiliselt jätkuva hoonestusega fooni üksikutele vanematele kõrvalhoonetele, mille iga ja ehitusmaterjal (paraku küll mitte säilivus), lubab küla arhitektuuri siduda 19. sajandi etnograafilise pärandi ja selle jätkuvate traditsioonidega 20. sajandi 20. aastatel. Arhailisemaid talusid on Alle ja Sillaotsa, mis koos Tõrvaahju ja mõnede teiste näidetega on kinnituseks arhitektuuri konservatiivsest ja paikkondlikust käekirjast. Verandamotiiv pakub sideme Eesti Vabariigi aegse arhitektuurikihistusega, mille märksõnadeks on valgus, vabadus ja avarad vaated. Seda kõike rannaküladele iseloomulikus vormis ja arhitektuuris (Juurika, Välja, Seljaku jt). Omaette monumendina tõuseb esile Lauri Eintreu võimas kahekorruselise verandaga häärber, mis koos silmapaistvalt vanade kõrvalhoonetega küla keskosas on näiteks keskmisest kõrgemale ulatuvatest arhitektuurilistest ambitsioonidest.{{lisa viide}}▼
'''4. Miljöö ja tunnetuslik analüüs.''' ▼
▲Vanemad hooned pärinevad 19. sajandist
Üldpilt segane ja vastuoluline, kus puutuvad kokku põline külaelu ja sellest alles jäänud suhteliselt väikesed ja lihtsad, osalt 19. sajandist pärinevad hooned, Eesti Vabariigi ajal ehitatud kalurimajad, lahtised õued, talumajad ja nõukogude okupatsiooni aegne militaartsoon. Paljud kohad on rikutud viimaste aastate suvitusinimeste Lahemaale sisse imbumise käigus, mille tunnistuseks on nii suured seina lõigatud aknad, uued ja sobimatud verandad, silmatorkavalt veidrad ümberehitused (Soone) kui kohati valitsev mõtteline ja praktiline kaos (Liivaku). Mitmele poole on ehitatud sobimatuid freespalkidest elamuid (Külaotsa).{{lisa viide}}
▲Väärtused
a) Maastik ja loodus. Väga väärtuslik, mille kokkuvõtteks on pikk ja ahvatlevalt kaunis rannajoon, rannamännik ja piki teed kulgev ahelküla.{{lisa viide}}
45. rida ⟶ 50. rida:
e) Miljöö ja muinsuskõne. Ilmneb üksikute taluansamblite puhul (Alle, Tagapõllu, Uus-Tagapõllu, Seljaku, Lauri Eintre), mida tuleks käsitleda eraldi, tagades nende säilimise ja puutumatu keskkonna ja arhitektuuri tähenduses. Üldine miljööline kude hajuv, mille destruktiivse algtõuke kujundab nõukogude okupatsiooni aegne sõjaväebaas ja sadam, mille tarbeks korjati kokku nii Hara kui ümberkaudsete talude kiviaiad, hävitati Hara saare põlistalud. Tervenemine võtab aastakümneid, mille suunamiseks ja kiirendamiseks vajaks küla head mõtet ja arengukava.{{lisa viide}}
==Pildid==
<gallery>
Hara submarine.jpg|
Base soviética de submarinos, Parque Nacional Lahemaa, Estonia, 2012-08-12, DD 17.JPG
Base soviética de submarinos, Parque Nacional Lahemaa, Estonia, 2012-08-12, DD 03.JPG
54. rida ⟶ 58. rida:
</gallery>
==
{{viited}}
| |||