Erinevus lehekülje "Püha Anna orden" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
Püha Anna ordeniga autasustati laia ringi [[riigiametnik]]ke ja [[sõjaväelane|sõjaväelasi]]. Läbi aegade pälvis Püha Anna ordeni sadu tuhandeid inimesi.
 
Esialgu tähendas Püha Anna ordeniga autasustamine ühtlasi pärilikku [[aadliseisus|aadliseisusse]]esse tõstmist. See kord muudeti ära [[1845]]. aastal. Edaspidi tõi päriliku aadliseisuse endaga üksnes Püha Anna ordeni I klassiga autasustamine, ülejäänud klassidega autasustamine tõi kaasa isikliku, mittepäriliku aadliseisuse. Täiendava erandi moodustasid kaupmehed ning [[moslem]]id, kes ei saanud ühegi järguga autasustamise korral aadlikeks, vaid üksnes [[aukodanik]]eks.
 
[[1847]] hakati Püha Anna ordeniga autasustama riigiametnikke vähemalt 12 aastat kestnud laitmatu teenistuse eest vähemalt 8. klassi ametikohal, samuti sõjaväelasi vähemalt 8 aastat kestnud teenistuse eest vähemalt [[staabikapten]]i ametis.
Ordeni kavaleride madalamatesse klassidesse on arvatud hulgaliselt hilisemaid Eesti Vabariigi ohvitsere ja ka mõningane hulk tsiviilametnikke. Autasustatute hulka kuulusid näiteks [[Peter Kann]] (IV klass; [[31. oktoober]] [[1914]]), [[Johann Laidoner]] (III klass; [[1912]]), [[Jakob Hurt]] (III klass), [[Karl August Hermann]] (III klass, [[22. veebruar]] [[1905]]) ja [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]] (III klass; [[16. veebruar]] [[1876]]).
 
Eestlastest on ordeni I klassi kavaleriks saanud suurtükiväekindral [[Karl Reinhold Mihhail Masing]], dr. jur. [[Friedrich Fromhold Martens]], dr. [[Philipp Karell]] <ref>[[Martin Lipp]]:. Karellide suguvõsa: haridus- ja perekonnaloolised uurimused. (toim. Aadu Lüüs), Tartu: A. Annuk, 1932</ref>, dr. [[Gustav Hirsch]]<ref>[[Martin Lipp]]:. Karellide suguvõsa: haridus- ja perekonnaloolised uurimused. (toim. Aadu Lüüs), Tartu: A. Annuk, 1932</ref> jmt.
 
== Galerii ==
129 088

muudatust