Redaktsioon: 3. august 2020, kell 23:52 redigeeri 37.157.107.159 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. august 2020, kell 19:30 redigeeri eemalda Pikne (arutelu \| kaastöö) Liidese administraatorid, Administraatorid 48 891 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{keeletoimeta}} {{Infokast organisatsioon \|nimi = Eestimaa rüütelkond ~~{{Organisatsioon~~ \|~~Nimi~~ omakeelne_nimi = ~~Eestimaa rüütelkond<br>''~~Estländische Ritterschaft'' \|~~Embleem~~embleem = File:Coat_of_arms_of_Swedish_Estonia_correct_colours.svg \|~~Embleemiallkiri~~embleemiallkiri = [[Eestimaa rüütelkonna vapp]] \|~~Pilt~~pilt = Eestimaa Rüütelkonna hoone.jpg \|~~Pildiallkiri~~pildiallkiri = [[Eestimaa rüütelkonna hoone]] \|lühend = \|moto = 14. rida: \|staatus = \|eesmärk = \|peakorter = [[Kiriku plats]] 1, [[Tallinn]] ~~\|asukoht = [[Toompea]], [[Kiriku plats]] 1~~ \|piirkond = [[Eestimaa]] \|liikmed = \|keeled = [[saksa keel]] \|~~juhtkond~~ juht_nimi = ~~[[Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium]] ja <br>~~[[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend\|~~Eestimaa rüütelkonna~~Rüütelkonna peamees]] \|peaorgan = ~~'''~~[[Eestimaa ~~maapäev~~rüütelkonna maanõunike kolleegium\|Maanõunike kolleegium]]~~''' (''Landtag'')~~ \|emaorg = \|allorg = 26. rida ⟶ 25. rida: \|vabatahtlikud = \|eelarve = ~~\|veebileht =~~ }} 45. rida ⟶ 43. rida: == Organisatsioon ja juhtorganid == Eestimaa Rüütelkonna kõrgemaks võimuorganiks oli iga kolme aasta tagant toimuv Eestimaa rüütel- ja maiskonna ~~'''~~[[Eestimaa maapäev]]~~'''~~ (''Landtag''), millel osalesid kõik täiskasvanud Eestimaa rüütel- ja [[maiskond\|maiskonna]] liikmed. Rüütelkonda kuulusid ainult aadlimatriklisse kantud isikud ning isikuid võidi kanda matriklisse ainult maapäeval hääletamisel kohalviibinud [[kvoorum]]ist 3/4 hääli saanud isikuid. Rüütelkonda mittekuulunud isikutele (''[[landsassen]]id'') kuulus Eestimaal 7,7% maavaldustest. :Kitsamaks [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel]]isse kantud mõisaomanike esindusorganiks oli [[Eestimaa Rüütlipäev]] (''Rittertag''). Korralised Maapäeva istungid toimusid iga 3 aasta järel Tallinnas ja kestsid 3–4 nädalat ning nendel osalemine oli kohustuslik. Erakorralisi Maapäeva istungeid kutsuti kokku vajaduse järgi, rüütelkond teostas läbi rüütelkonna Maapäeva otsuste kaudu kohalikku võimu, kuni [[1917]]. aastani. 52. rida ⟶ 51. rida: Maapäeva kompetentsi kuulus: kõigi temast sõltuvate ametnike valimine, kohalike maksude määramine, maaomavalitsuse eelarve vastuvõtmine, kiriku- ja kooliolude korraldamine, mitmesuguste riigivõimu ettepanekute arutamine, aadli huvide kaitsmine riigivõimu ees. Tähtsamate asjade otsustamiseks nii maapäevade istungite ajal kui ka vaheaegadel kutsuti kokku [[Rüütelkonna Komitee]] (''Ritterschaftsausschuss''), kuhu kuulusid: rüütelkonna peamees, maanõunikud (12) ja 12 kreisisaadikut (4 maakonnast), kes valiti maakondade (kreiside) [[Kreisipäev]]adel. Rüütelkonna Komitee otsuseid pidi kinnitama Maapäev. ~~{{vaata\|Eestimaa rüütel- ja maiskonna maapäev}}~~ Maapäeval valiti ~~'''Rüütelkonna~~rüütelkonna peamees~~'''~~, kes valiti 3 aastaks, ja kes juhatas aadelkonna omavalitsust, jooksvat asjaajamist, komisjonide tööd ja esindas rüütelkonda, oli vahelüliks riigi ja aadli vahel ning oli ka Maapäeva eestseisja. ~~{{vaata\|Eestimaa rüütelkonna peameeste loend}}~~ [[Pilt:Eduard von Dellingshausen.jpg\|pisi\|Rüütelkonna peamees (1902–1918) [[Eduard von Dellingshausen]]]] [[Pilt:Otto von Lilienfeld.jpg\|pisi\|Viimane rüütelkonna peamees [[Otto von Lilienfeld]]]] Maapäeval valiti ka 12st eluajaks ametisse valitud ~~[[maanõunik]]ku~~maanõunikku, kellest koosnev ~~'''~~Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium~~'''~~ ajas Eestimaa omavalitsuse jooksvaid asju. Maanõuniku amet oli eluaegne, kolleegiumi vabanenud kohti täideti [[koopteerimine\|koopteerimise]] teel. Lisaks rüütelkonna elu juhtimisele oli maanõunike kolleegiumil veel kaks olulist ülesannet. Maanõunike Kolleegium moodustas ta nõuandva organi kubernerile, kes ei langetanud ühtki olulist otsust ilma maanõunikega nõu pidamata. Kolleegiumi töös osales ka sageli [[Eestimaa rüütelkonna rittmeister]] (sõjaline juht). [[Eestimaa kubermang]]u kuberneri eesistumisel moodustas Maanõunike Kolleegium Eestimaa kõrgeima kohtuinstantsi – [[Ülemmaakohus\|Ülemmaakohtu]]. ~~{{vaata\|Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium}}~~ ~~'''~~[[Eestimaa aadlilipkond~~'''~~]] oli [[Saksa ordu]] [[Saksa ordu kõrgmeister\|kõrgmeister]] [[Heinrich Dusemer]]i korraldusel [[23. mai]]l [[1350]] moodustatud regulaarsõjaväeüksus, mis eksisteeris [[1712]]. aastani. Aadlililpkonna ülalpidamiskohustus oli aadliseisusest ülikutel, ka ohvitserid olid aadliseisusest, reakoosseisu moodustasid aga eesti talumehed. ▼ ▲'''Eestimaa aadlilipkond''' oli [[Saksa ordu]] [[Saksa ordu kõrgmeister\|kõrgmeister]] [[Heinrich Dusemer]]i korraldusel [[23. mai]]l [[1350]] moodustatud regulaarsõjaväeüksus, mis eksisteeris [[1712]]. aastani. Aadlililpkonna ülalpidamiskohustus oli aadliseisusest ülikutel, ka ohvitserid olid aadliseisusest, reakoosseisu moodustasid aga eesti talumehed. ~~{{vaata\|Eestimaa aadlilipkond}}~~ Tegevorganiks igapäevaküsimuste lahendamisel oli Rüütelkonna kantselei, mis asus Tallinnas [[Eestimaa rüütelkonna hoone]]s [[Toompea]]l ja selle 1. ja 2. sekretär (linna[[raad]]ides oli sellise isiku ameti nimetus [[sündik]]) ning rüütelkonna juures tegutsevate erinevate komisjonide sekretärid. ;Rüütelkonna kantselei: {{veergude loend\|laius=20em\| {\| \|- \| Rüütelkonna kantselei 1. sekretär [[1902]]–1911, parun [[Eduard von Stackelberg]] 80. rida ⟶ 75. rida: 1914–1915, Otto von Schulmann (kohusetäitja) 1915–1918, [[Valerio von Grünewaldt]] (kohusetäitja) \| Majandussekretär 1902–1918, [[Erich von Samson-Himmelstierna]] 92. rida ⟶ 87. rida: Provintsi teedekomisjoni sekretär 1901–1918, [[Jakob von Mühlendahl]] \| Arhivaar 1902–1909, parun [[Harald von Toll]] 98. rida ⟶ 93. rida: 1911–1918, [[justiitsarhivaar]] parun [[Paul von Ungern-Sternberg]] Provintsi tervishoiukomisjoni sekretär 1905–1918, [[Dr.]] [[Reinhold von Wistinghausen]] *abi [[Georg von Sivers]] Provintsi telefonikeskjaama sekretär 107. rida ⟶ 102. rida: 1911–1914, parun Nathanael von Stackelberg 1914–1918, parun [[Georg von Wrangell]]<ref>[[Eduard von Dellingshausen]], Kodumaa teenistuses, Kirjastus Olion, Tallinn, 1994, ISBN 5-460-00226-5, lk 219–220</ref> \|}} [[Pilt:Eestimaa Rüütelkonna hoone.jpg\|pisi\|[[Eestimaa rüütelkonna hoone]], [[Tallinn]]as [[Toompea]]l, aadressil [[Kiriku plats]] 1]] Rüütelkonna juures tegutses rida ajutisi või alalisi komisjone ja komiteesid: {\| {{veergude loend\|laius=20em\| \|- \| Matriklikomisjon, Agraarkomisjon, 120. rida ⟶ 114. rida: Eestimaa Maamaksu Komisjon, Maal Asuvate Tööstusettevõtete Hindamise Komisjon, Laenukomisjon, \| Fideikomisside Komisjon, Küttepuude ja Õlgede Varumise Komisjon, 130. rida ⟶ 123. rida: Viinatootjate Komitee, Telefonikomitee. \|}} [[Eestimaa Aadli Krediitkassa]]/[[Eestimaa Aadlike Krediitselts]] 136. rida ⟶ 129. rida: [[Aktsiaklubi]] (''Aktienklub''), Tallinnas [[Lai tänav (Tallinn)\|Lai tänav]] 1; [[Tallinna Börsikomitee]], [[Suurgildi hoone]]s, [[Pikk tänav]] 17 [[Aadlilipkond]] [[Eestimaa Provintsiaalmuuseum]], [[Kohtu tänav (Tallinn)\|Kohtu tänav]] 6 153. rida ⟶ 145. rida: ==Eestimaa rüütel- ja maiskond == Eestimaa rüütelkonna moodustasid Eestimaa maakondade (Harjumaa, Järvamaa, Läänemaa ja Virumaa) [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel\|aadlimatriklisse]] kantud aadliperekonnad. Eestimaa rüütel- ja maiskonna maapäeval olid aga esindatud ka mitteimmatrikuleeritud aadlisuguvõsad ning kodanikest mõisaomanikud. Rootsi võimu ajal olid Eestimaal veel Rootsi [[teenistusaadlik]]ud, kes siin maid saanud, keda aga rüütelkonna liikmeiks ei võetud, sest Rootsi aadlisse kuulumine ei taganud iseenesest immatrikuleerimist Eestimaal. Selle eelduseks, et omada õigust osaleda maapäeval pidi omama [[mõis]]a Eestimaal, [[rüütlimõis]]a võisid omada Eestimaal, Saaremaal ja Kuramaal ainult aadlimatriklisse immatrikuleeritud, Liivimaal aga kõik pärilikud aadlikud. Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse mittekantud mõisnikel oli hääleõigus vaid kohalike maksude ja andamite küsimuses. ~~{{vaata\|Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel}}~~ ==Tegevus Rootsi kuningriigi Eestimaa kubermangus== Rootsiaegses Eestis oli rüütelkonna omavalitsusorgan moodustatud kohalikest aadelkonna esindajatest ning autonoomia (sõltumatus) oli võrdlemisi täielik, kuna Rootsi riigivõim püüdis tulla vastu kohaliku aadli soovidele, kes oli ainus maapiirkondades reaalne kohalikku võimu teostav seisus. Hiljem (1680. aastast) seoses [[mõisate reduktsioon]]iga kaotati autonoomia peaaegu täielikult. Keskvõimuks on Rootsi kuningas ning Eestis tegutses kuninga esindajana "asevalitseja" (hiljem nim. [[Eestimaa kuberner]]iks). Ta määrati ametisse ja kutsuti ära kuninga poolt. Eestimaa rüütelkond koondas kohalikud aadlikud ja kaitses nende õigusi Rootsi riigivõimu eest [[Karl XI]] absolutistlikus valitsusreformis ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi ning nende maharahustamiseks lubati, et endised omanikud võivad oma mõisatesse rentnikeks edasi jääda. ~~== Tegevus Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangus==~~ ~~{{pooleli}}~~ == Balti Hertsogiriigi asutamine == 191. rida ⟶ 179. rida: {{cite book \|title=Wappen-buch sämmtlicher zur ehstländischen Adelsmatrikel gehöriger Familien\|last=Damier \|first=Paul Eduard \|authorlink=Paul Eduard Damier\|coauthors= \|year=1837 \|publisher=P. E. Damier's Kupferstich\|location=Reval \|isbn= \|pages= \|url=http://www.archive.org/details/wappenbuchsmmt00dami }}(saksa keeles) [http://www.ester.ee/record=b1145924est E-kataloog ESTER] [[Carl Arvid von Klingspor]]: Baltisches Wappenbuch. Wappen sämmtlicher, den Ritterschaften von Livland, Estland, Kurland und Oesel zugehöriger Adelsgeschlechter. Stockholm 1882 [http://www.heraldikasrbija.com/galerija/main.php?g2_itemId=5905 Baltisches Wappenbuch, 1882] {{BSB\|00000445,00001}} {{cite book \|title=Die estländische Ritterschaft vornehmlich zwischen 1710 und 1783: das erste Jahrhundert russischer Herrschaft\|last=Wedel \|first=Hasso von \|authorlink=Hasso von Wedel\|coauthors= \| year=1935 \|publisher= \|location=[[Berlin]] \|isbn= \|pages= \|url= }}(saksa keeles) [[Walther Freiherr von Ungern-Sternberg]] ([[1960]]). ''Geschichte der Baltischen Ritterschaften'', [[Limburg]]: Lahn (''saksa keeles'') * [[Georg von Krusenstjern]]; parun [[Wilhelm von Wrangell]] ([[1967]]). ''Die Estländische Ritterschaft, ihre Ritterschaftshauptmänner und Landräte'', [[Limburg]]: Lahn (''saksa keeles'') * [[Heide W. Whelan]] ([[1999]]). ''Adapting to Modernity. Family, caste and Capitalism among the Baltic German Nobility'', [[Köln Weimar Wien]]: Böhlau Verlag (''inglise keeles'') Rüütelkond kinkis endale. Päevaleht, 13. veebruar 1927, nr. 43, lk. 3. 201. rida ⟶ 189. rida: ==Välislingid== {{commonskat\|Estonian Knighthood}} ~~{{commonskat\|Baltisches Wappenbuch\|Balti aadli vapid, Baltisches Wappenbuchis}}~~ http://www.baltische-ritterschaften.de/ [http://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_main.php?id=265 Eestimaa rüütelkonna kohta Eesti Ajaloo Arhiivis] [http://rahvusarhiiv.ra.ee/ehaest/mai-2002/ Eestimaa rüütelkonna sünnipäevaürik 1252. aastast] [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/ Eestimaa rüütelkonna genealoogiline käsiraamat, 1 ja 2 köide: Görlitz 1930] *[http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000601/images/ Eestimaa rüütelkonna genealoogiline käsiraamat, 3 köide: Görlitz 1930]

Eestimaa rüütelkond: erinevus redaktsioonide vahel