Narva sadam: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
4. rida:
[[File:Narva sadam3.jpg|thumb|Narva sadamahoone]]
 
'''Narva sadam''' (ka ''Narva linnasadam'', ''Narva jõesadam''; sadama kood: EE JOS) on jahisadam [[Narva]]s. See asub [[Narva jõgi|Narva jõe]] suudmest 14 km ülesvoolu, Narva jõe vasakul kaldal. Sadama aadress on [[Jõe tänav (Narva)|Jõe tänav]] 3.
 
Sadama pidaja on [[Sihtasutus Narva Sadam]], mis peab ka [[Kulgu sadam]]at Narva veehoidla ääres.
11. rida:
Sadama territooriumi pindala on 15 440 m² ja [[akvatoorium]]i pindala 22 000 m².<ref>[http://narvasadam.ee/images/NarvaJoesadamEeskiri.PDF Narva jõesadam / Narva linna sadam. Eeskiri (2018)]</ref> Sadama [[geograafilised koordinaadid]] on {{koord |artikkel=/ | tekst=/ |piirkond= EE |nimi= Narva sadam}}.
 
Sadam osutab järgmisi põhiteenuseid: kütte tankiminekütusetankimine, joogiveega varustamine, elektritoide, baar, saun, dušš, WC, pesumaja, prügi korjamineprügikorjamine, navigatsioonolukorra info.
 
[[Jaht (laevandus)|Jahi]] maksimaalne pikkus võib olla 20 m ja maksimaalne [[süvis]] 2,6 m. Sadamasse mahub 10 külalisjahti.
 
==Ajalugu==
Narva sadamakoht tekkis Tallinnast [[Novgorod]]i suunduva maantee ja [[Läänemeri|Läänemerd]] [[Peipsi järv]]ega ühendava [[Narva jõgi|Narva jõe]] ristumiskohale [[13. sajand Eestis|13. sajandil]]. [[Hansa]]kaubanduse õitseajal [[14. sajand Eestis|14.]] ja [[15. sajand Eestis|15. sajandil]]. Narva kui sadama õitseaeg oli alates [[16. sajand Eestis|16. sajandi]] teisest poolest kuni [[18. sajand Eestis|18. sajandi]] lõpuni. [[Narva Hermanni linnus|Narva linnus]]emüüride taha, sillast ligikaudu ühe kilomeetri pikkuselt mere poole, tekkis eeslinn koos sadamasildade, kaubaladude ja laevaehitusplatsidega.
[[File:Hahni-trepp.jpg|pisi|Vaade Narva jõele (pealepärast 1875. aastat)]]
1850. aaastalaastal oli Narva jõel 11 sadamakohta. Neist kolm asusid [[Narva-Jõesuu]]s [[Rosona]] (Rossoni) suubumiskoha vastas, jõe vasakul kaldal Narva Iinna all oli viis ja Narva jõe paremal kaldal, [[Ivangorod]]i all, kolm sadamasilda. Merelt tulid piki jõge linna alla kuni kahemastilised alused, suuremad laevad jäid jõesuhu. Narva sillast ülemjooksu poole, kuni [[Kulgu]]ni, ei olnud Narva jõel [[Narva juga|kärestikke]], kiire voolu ja [[Narva kosk|Narva kose]] tõttu laevatatav. Kulgust [[Vasknarva]]ni Iiikusid vaid väikesemõõtmelised alused.
 
Alates 1855. aastast asus Narva peamine sadam jõe vasaku kalda all, [[Victoria bastion]]i juures<ref>[https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4091/0201/3076/m99-47lisa.pdf# Narva jõe sadama arengukava kinnitamisest. Narva jõesadama arengukava lisa], [[Narva Linnavolikogu]] määrus, RT IV, 09.10.2013, 76</ref>. 1921. aastast alates Narva jõesadamast loobuti, suurelt osalt ka mahukate [[aurulaev]]ade kasutuselevõtu tõttu, ning kaubavahetus koondus Narva alt [[Narva-Jõesuu sadam]]asse. Narva linna all asunud endistest sadamarajatistest ei ole enam midagi säilinud.
loobuti, suurelt osalt ka mahukate [[aurulaev]]ade kasutuselevõtu tõttu, ning kaubavahetus koondus Narva alt [[Narva-Jõesuu sadam]]asse. Narva linna all asunud endistest sadamarajatistest ei ole tänaseni midagi säilinud.
 
== Vaata ka ==