Redaktsioon: 11. august 2019, kell 02:16 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. august 2020, kell 18:54 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
3. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=oktoober\|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} '''Hajumine''' on protsess, mille käigus [[kiirgus]] ([[valgus]], [[heli]], [[osake]]ste voog) kaldub kõrvale oma sirgjoonelisest [[liikumistrajektoor]]ist liikumisteele jääva keskkonna ebaühtluse tõttu, näiteks kokkupõrke tõttu liikumisteel oleva objektiga. Kiirguse tagasipeegeldumisel kasutatakse mõistet ''hajuv peegeldumine'' (ehk ''difusioon'') siis, kui samas suunas liikuvad (sama nurga all langevad) kiirgusosakesed peegelduvad objekti ~~erinevatest~~eri punktidest tagasi erineva nurga all. Kui sama nurga all objektile langev kiirgus peegeldub tagasi ühesuguse nurga all, on tegemist mittehajuva peegelduse ehk [[peegel\|peegliga]]. [[Osake]]se hajumine toimub kokkupõrkel teise osakesega (või [[aatomituum]]aga), mille tulemusena kokkupõrganud osakesed jäävad samaks, kuid muutub nende liikumise suund ja/või kiirus. 10. rida: ==Üksik- ja mitmikhajumine== Üksikhajumine toimub ühe osakese kokkupõrkel märklauaga. Tavaliselt on siiski tegemist kiirguse hajumisega, mille puhul palju osakesi põrkub paljude ~~erinevate märklaua punktidega~~märklauapunktidega. Sel juhul on tegemist mitmikhajumisega. Üksikhajumise puhul on tegemist juhusliku sündmusega. Tulenevalt [[kvantmehaanika]] [[määramatuse printsiip\|määramatuse printsiibist]] ei ole üksiku osakese hajumisele järgnev olukord üheselt määratud. Me saame rääkida ainult erinevatest tõenäosustest, millises suunas ja millise kiirusega osake märklauast eemale põrkas (hajus). Mitmikhajumise puhul korreleeruvad erinevate põrgete erisusest ning tuginedes tõenäosusele saame üsna täpselt ennustada hajunud osakeste jagunemise erinevate põrkesuundade vahel. ==Elektromagnetiline hajumine== Elektromagnetkiirguse hajumine on kõige levinum ja uuritum hajumise liik. Nähtava [[valgus]]e hajumine erinevatelt objektidelt annab meile võimaluse neid näha. Samamoodi "näeb" [[radar]] [[lennuk]]eid tänu [[raadiolaine]]te hajumisele lennuki metallkorpuselt. Kui kogu valgus hajub ilma neeldumata vaadeldava objekti pinnalt, siis näib see pind meile valgena. Kui valgus ei haju, vaid [[peegeldumine\|peegeldub]], siis näib objekti pind kiiskavalt särav. Hajumise puudumine (kogu valgus neeldub) annab musta värvi. [[Absoluutselt must keha]] on selline objekt, millelt kiirgus ei haju ega peegeldu. Absoluutselt must keha neelab kogu talle langeva kiirguse. Sõltuvalt märklaua suurusest ja muudest omadustest võib eristada ~~erinevaid~~ elektromagnetilise hajumise liike. [[Rayleigh' hajumine]] ja [[Mie hajumine]] on elastsed hajumised. Mitteelastsed hajumised on [[Brillouini hajumine]], [[Ramani hajumine]], mitteelastne [[röntgenikiired\|röntgenikiirte]] hajumine ja [[Comptoni hajumine]]. ===Rayleigh' hajumine=== {{main\|Rayleigh' hajumine}} Rayleigh' hajumine toimub pisikestelt osakestelt (tolmukübemed, õhu aatomid), mille suurus on palju väiksem valguse lainepikkusest (cau 10 korda väiksem). Kuna Rayleigh' hajumise intensiivsus on tugevalt seotud hajuva valguse lainepikkusega (pöördvõrdeline lainepikkuse neljanda astmega), siis hajub sama suure läbimõõduga osakestel erineva lainepikkusega valguskiirgus erinevalt. Just valguse Rayleigh' hajumine õhumolekulidelt teeb päikesepaistelisel päeval taeva siniseks ja hajumine atmosfääri alumistes kihtides olevatelt tolmukübemetelt õhtutaeva punaseks. ===Mie hajumine=== 30. rida: ==Vaata ka== [[~~Brillouin'i~~Brillouini hajumine]] [[peegeldumine]] *[[tuumareaktsioon]]

Hajumine: erinevus redaktsioonide vahel