Liepāja: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
18. rida:
[[2010]]. aasta alguses oli Liepāja elanikest arvestuslikult [[lätlased|lätlasi]] 53,0%, [[venelased|venelasi]] 32,2%, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 5,2%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 3,5%, [[leedulased|leedulasi]] 3,1%, [[poolakad|poolakaid]] 1,1% ja muudest rahvustest inimesi 1,9%.
[[Karosta
Kesklinnast 7 km kaugusel asub [[Liepāja lennujaam]]. Linnas on aastal [[1954]] avatud [[Liepāja Ülikool|ülikool]].
==Ajalugu==▼
==Kaitstavad objektid==▼
Asulat on esimest korda mainitud aastal [[1253]] (''villa, quae dicitus Lyva''). Kohanimi on seotud [[soome keel]]e sõnaga ''liiva'' – "muda", "lima" – ja [[eesti keel]]e sõnaga ''[[liiv]]''.<ref>[https://www.liepajniekiem.lv/zinas/kulturvide/kulturas-pulss/lauva-un-liepa-165238 Lauva un liepa]. Liepajniekiem.lv</ref> Toona kuulus see [[kuralased|kuralaste]] [[Piemare]] maakonda. Sealset sadamat on esimest korda mainitud aastal [[1263]]. [[Linnaõigused]] sai Liepāja aastal [[1625]] [[Friedrich Kettler]]ilt.{{lisa viide}}▼
[[Pilt:Liepojos Karo uosto kalejimas.2008-06-12.jpg|pisi|Karosta vangla]]▼
Aastal [[1823]] rajati linna trükikoda, aastal [[1845]] avati seal [[Liepāja merekool]]. Aastatel [[1869]]–[[1876]] ehitati [[Liibavi-Romno raudtee|Liibavi–Romno raudtee]]d, mis ühendas linna [[Poltaava kubermang]]uga. Taoline tagamaa aitas linnal muutuda tööstuslinnaks – nii töötas [[
Muinsusmälestistest on linnas riikliku kaitse all teatrihoone, tütarlastegümnaasium, Adati vabrik, [[Liepāja tuletorn]], [[Liepāja Püha Joosepi katedraal|Püha Joosepi katedraal]] (sealhulgas selle orel, altar, interjöör ja kantsel), villa, kus asub Liepāja muuseum, muuseumi abihooneks kohaldatud endine tall-tõllakuur, vanausuliste kirik, [[Liepāja Püha Nikolai peakirik]], Jaunliepāja luteri kirik, mereväeohvitseride seltsimaja, ajaloolise linnasüdame ala, Püha Anna kirik (sealhulgas selle orel, altar, kaks vitraaži, uksed ning vapireljeef), Püha Kolmainu luteri kirik ja selle piirdemüür (sealhulgas selle neli vitraaži, kolm portaali, orel, orelirõdu, noodivihik, kirikuliste pingid, altar, interjöör, hertsogiloož ning kantsel), Nikolai gümnaasium, Vite ja Hike laste varjupaik, elumajad aadressidel Kungu iela 16, Dzintaru iela 16, Krišjāņa Valdemāra iela 14 ja Peldu iela 44, laohooned aadressidel Kungu iela 9 (sealhulgas seitse sealset ust) ning Zivju iela 10/12, ladude kompleks Jāņa iela 1 ja 5, elumaja-võõrastemaja aadressil Kungu iela 24, majandushoone aadressil Kungu iela 24, seina- ja laemaalingud aadressil Kungu iela 9, kolm Aleksander Nevski kiriku vitraaži, Püha Kolmainu õigeusu kiriku vitraaž, Avotu 4 trepikoja interjöör, neli rõdupiiret ning uksed, portaal aadressil Avotu iela 10, Bāriņu iela 21 maja uksed ja interjöör, aknad, uksed ning valgusti aadressil Dīķa iela 7, uksed aadressil Friča Brīvzemnieka iela 26, ahi aadressil Kūrmājas prospekts 8/10, trepp ja trepikoja interjöör aadressil Kuršu iela 21 ning Līva kalmistu Rīge kabeli inglireljeef.<ref>[https://is.mantojums.lv/monument/list/1?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=Liep%C4%81ja®ion= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 20. 04 2020</ref> Kohaliku kaitse all on Vikander & Larsoni korgi ja linoleumitehase valitsejamaja, piirdemüür ning tööliste eluruumid, ringkonnakohtu hoone, Karosta veetorn, Karosta vangla, Püha Kolmainu õigeusu kirik, viljaladu, Liepāja Läti Seltsi hoone ja elumajad aadressidel Kungu iela 26, Kungu iela 24, Kungu iela 6, Dīķa iela 7, Stendera iela 13a ning Peldu iela 15.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Liep%C4%81ja®ion= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 20.04 2020</ref>▼
Aastal [[1941]] [[Saksa okupatsioon Lätis|hõivasid linna Saksa väed]], seejärel hukkasid nad 15.–17. detsembrini ligi 7000 linnas elanud [[juudid|juuti]]. Nõukogude ajal oli linnas [[Liepāja sõjamerebaas|Liepāja sõjalaevastiku baas]], kust vene sõjaväelased lahkusid [[31. august]]il [[1994]].{{lisa viide}}▼
Looduskaitse all on hobukastan nr.241 ja veel 149 nimetut põlispuud. Linna põhjaossa jääb osaliselt Tosmare hoiuala, lõunaossa aga Liepāja järve hoiuala.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref>▼
▲==Kaitstavad objektid==
▲==Ajalugu==
▲Asulat on esimest korda mainitud aastal [[1253]] (''villa, quae dicitus Lyva''). Kohanimi on seotud [[soome keel]]e sõnaga ''liiva'' – "muda", "lima" – ja [[eesti keel]]e sõnaga ''[[liiv]]''.<ref>[https://www.liepajniekiem.lv/zinas/kulturvide/kulturas-pulss/lauva-un-liepa-165238 Lauva un liepa]. Liepajniekiem.lv</ref> Toona kuulus see [[kuralased|kuralaste]] [[Piemare]] maakonda. Sealset sadamat on esimest korda mainitud aastal [[1263]]. Linnaõigused sai Liepāja aastal [[1625]] [[Friedrich Kettler]]ilt.{{lisa viide}}
▲[[Pilt:Liepojos Karo uosto kalejimas.2008-06-12.jpg|pisi|[[Karosta vangla]]]]
▲Aastal [[1823]] rajati linna trükikoda, aastal [[1845]] avati seal merekool. Aastatel [[1869]]–[[1876]] ehitati [[Liibavi-Romno raudtee|Liibavi–Romno raudtee]]d, mis ühendas linna [[Poltaava kubermang]]uga. Taoline tagamaa aitas linnal muutuda tööstuslinnaks – nii töötas [[XIX sajand]]i lõpus pool linna elanikest metallitööstuses. Aastal [[1890]] rajati [[Karosta]] linnaossa sõjasadam. Aastal [[1893]] valmis katoliikliku [[Liepāja piiskopkond|piiskopkonna]] [[Liepāja Püha Joosepi katedraal|Püha Joosepi katedraal]]. Aastal [[1899]] avati linnas Baltimaade esimene elektritrammiliin ja algas tänapäevani kestev [[Trammiliiklus Liepājas|trammiliiklus]]. Aastal [[1903]] valmis Karostas mereväelastele mõeldud [[Liepāja Püha Nikolai katedraal|Karosta katedraal]]. Aastaks [[1914]] oli linnas ligi 100 000 elanikku.{{lisa viide}}
▲
▲Aastal [[1941]] hõivasid linna Saksa väed, seejärel hukkasid nad 15.–17. detsembrini ligi 7000 linnas elanud [[juudid|juuti]]. Nõukogude ajal oli linnas sõjalaevastiku baas, kust vene sõjaväelased lahkusid [[31. august]]il [[1994]].{{lisa viide}}
▲Looduskaitse all on [[hobukastan]] nr.241 ja veel 149 nimetut põlispuud. Linna põhjaossa jääb osaliselt Tosmare hoiuala, lõunaossa aga [[Liepāja
==Vaata ka==
*[[Liepāja Ülikool]]
46. rida ⟶ 45. rida:
<gallery>
Liepaja centr.JPG|Liepāja kesklinn
Liepājas pilsētas dome 2000-07-09 - panoramio.jpg|
In_Centr_-_panoramio_-_---%3DXEON%3D---_(4).jpg|
Liepaja Maart-3faltegkeetskierch.JPG|Turuhoone
Sv.Annas luterāņu baznīca.JPG|[[Liepāja Püha Anna kirik]]
Liepajas metalurgs + ezers.JPG|[[Liepāja metallurgiakombinaat]]
Liepaja, Latvia - industrial area.jpg|
</gallery>
| |||