Sigtuna hävitamine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P ustaavkirja link Kirjastiilide loendisse |
|||
35. rida:
Sigtuna mahapõletamisest eestlaste poolt rääkis 1868. aastal oma [[Kolm isamaa kõnet|esimeses isamaakõnes]] [[Carl Robert Jakobson]], kelle vahendusel sai Sigtuna lugu tolleaegsete eestlaste seas laiemalt tuntuks.<ref name=Haridus39 /><ref>Ain Mäesalu 2008, lk 375</ref> Jakobson lõi selle abil pilti eestlaste [[kuldaeg|kuldajast]] ja tõstis oma kaasaegsete eestlaste eneseväärikust.<ref name=Kaljundi2008>[[Linda Kaljundi]]. [https://epl.delfi.ee/kultuur/eesti-lugu-august-malk-laanemere-isandad?id=51144165 Eesti lugu: August Mälk “Läänemere isandad”]. [[Eesti Päevaleht]], 03.10.2008</ref>
[[Karl August Hermann]] avaldas 1886. aastal [[jutustus]]e "Auulane ja Ülo", kus rootslased hoidsid röövitud Auulast Sigtunas vangis, kust [[vanem]] Ülo oma [[pruut|pruudi]] päästis. Selle süžee põhjal lõi [[Evald Aav]] 1928. aastal esietendunud [[ooper]]i "[[Vikerlased]]", mis osutus väga menukaks. 1936 avaldati [[August Mälk|August Mälgu]] seiklus[[romaan]] "Läänemere isandad", mis räägib, kuidas saarlased linna hävitasid. Samal aastal ilmus ka [[Karl August Hindrey]] [[novell]] "Sigtuna häving". 1968. aastal üllitati [[Karl Ristikivi]] novell "[[Sigtuna väravad]]".<ref name=Haridus38 /><ref name=Mäesalu376 /><ref name=Kaljundi2008 />
2010. aastal esietendus Salme rannapargis Saaremaal August Mälgu romaani ainetel Salme Vallateatris lavastaja [[Väino Uibo]] loodud suurlavastus "Läänemere isandad".<ref>[https://vallateater.sorvemaa.ee/vt/about/lavastused/2010-a-malk-laanemere-isandad/ Lavastuse "Läänemere isandad" andmed Sõrvemaa veebilehel] (vaadatud 28.10.2019).</ref>
| |||