Tšehhoslovakkia: erinevus redaktsioonide vahel

I maailmasõja ajal võitlesid tšehhoslovakkia leegionid väike arv tšehhisidtšehhe ja slovakilasislovakke Prantsusmaa ja Itaalia liitlastega, samal ajal kui Suursuur hulk venemaaleVenemaale mahajäetud, vastutasuks oma toetuse eest Tšehhoslovakkia iseseisvusele Austria impeeriumist. <ref>PRECLÍK, Vratislav. Masaryk a legie (Masaryk and legions), váz. kniha book, 219 pages, first issue vydalo nakladatelství Paris Karviná, Žižkova 2379 (734 01 Karviná-Mizerov, Czech Republic) ve spolupráci s Masarykovým demokratickým hnutím (in association with the Masaryk Democratic Movement, Prague), 2019, ISBN 978-80-87173-47-3, pp. 8 - 52, 57 - 120, 124 - 128, 140 - 148, 184 - 190</ref> I maailmasõja puhkemise tõttu alustas Masaryk tööd Tšehhi iseseisvuse nimel slovakkiaga liitus. Edvard Beneši ja Milan Rastislav Štefánikuga külastas Masaryk mitmeid lääneriike ja võitis mõjukate publitsistide toetuse.

23. jaanuaril 1919, puhkes Tšehhi ja Poola piirialadel [[Lõuna-Sileesia]]s asuvate [[Cieszyn]]'i (tšehhipäraselt - [[Těšín]]i) ümbruse sega-asustusega alade kuuluvuse üle [[Tšehhi-Poola sõda]]. Tšehhid hõivasid sõjas vaidlusaluse piirkonna ning Poola oli ka rahvusvaheliselt vahendatud rahuleppes sunnitud ala kaotust tunnistama. 1920. aastal vallutas Poola uue sõjaga vaidlusaluse piirkonna Tšehhoslovakkialt tagasi ning Prantsusmaa vahendatud rahuleppe kohaselt pidi Poola tagastama vallutatud aladest osa aladest [[Frydek]]i juures. Situatsioon säilis kuni 1938. aasta oktoobris sõlmitud [[Müncheni kokkulepe|Müncheni kokkuleppeni]].

* [[1920]]–[[1935]], [[Tomáš Masaryk]], [[Tšehhoslovakkia president]];

* [[1935]]–[[1938]], [[Edvard Beneš]], Tšehhoslovakkia president;

* [[1938]]–[[1939]], [[Emil Hácha]], Tšehhoslovakkia president;

* [[1945]]–[[1948]], Edvard Beneš, Tšehhoslovakkia president;

*[[1948]]–[[1953]], [[Klement Gottwald]], Tšehhoslovakkia president.

* [[Tšehhia]],

* [[Moraavia-Sileesia]],

* [[Slovakkia]],

* [[Taga-Karpaatia]].

Esimene Tšehhoslovakkia kriis toimus mais 1938. Teine kriis oli septembris, pärast autonoomia nõudmist sudeedisakslaste poolt 1938. aastal kuulutati [[Edvard Beneš]]i poolt välja 26. septembril mobilisatsioon 400 000 mehele ja Sudeedimaal kehtestikehtestati [[sõjaseadus]]. Itaalia vahendusel toimus 29.-30–30. septembril 1938 [[Müncheni konverents]], mis lõppes sudeedisakslastega asustatud alade eraldamisega. Kuna keegi soovinud Euroopa sõda, liideti Müncheni lepingu alusel saksa, ungari ja poola alad emamaaga, mille järel Beneš tagasi astus ja asendati [[Emil Hácha]]ga. [[Müncheni kokkulepe|Müncheni kokkuleppe]] tulemusel kaotas Tšehhoslovakkia 1/3 territooriumist ja 1/2 tootmisvõimsusest.

[[14. märts]]il [[1939]] kuulutas Slovakkia end iseseisvaks [[Slovaki Vabariik (1939–1945)|Slovaki Vabariigiks]]. Saksa vägede invasioon kavandati 15. märtsiks 1939, päev enne seda oli kuulunud Slovakkia end iseisvaksiseseisvaks, sama üritas ka Taga-Karpaatia. Adolf Hitler teavitas Tšehhoslovakkia presidenti Emil Háchat alanud invasioonist omavahelisel kohtumisel Berliinis, kus Hácha sunniti alla kirjutama oma riigi kapitulatsioonile. Tšehhimaast sai Saksa [[protektoraat]], [[Böömimaa ja Määrimaa Riigiprotektoraat]].

[[23. märts]]il 1939, ründas [[Ungari kuningriik|Ungari]] äsjaloodud [[Slovaki Vabariik (1939–1945)|Slovakkia riiki]], vallutades 12 päeva kestnud sõja järel Slovakkia lõunaosa, sh seal asunud suure [[Košice]] (saksapäraselt Kassa) linna. Need alad olid [[Austria-Ungari keisririik|Austria-Ungari keisririigis]] varem olnud osake [[Ungari kuningriik|Ungari kuningriigist]]. 1919. aasta märtsis Ungaris võimu enda kätte haaranud kommunistlik [[Béla Kun]]i valitsuse oli sama aasta suvel puruks [[Rumeenia Kuningriik|Rumeenia]] armee ja Slovakkia oli võtnud sega-asustusegasegaasustusega alad enda kontrolli alla.

Pärast Teist maailmasõda, aastast 1945 taastati Tšehhoslovakkia vabariik. 29. juunil kirjutati alla Nõukogude Liidu laja Tšehhoslovakkia Vabariigi vahel leping [[Taga-Karpaadi oblast|Taga-Karpaatide]] Ukraina kohta. Lepingu kohaselt Taga-Karpaatide Ukraina, mis 1919. aastast alates kuulus [[Autonoomia|autonoomsena]] Tšehhoslovakkia Vabariigile, ühendati taas Ukrainaga ja liideti [[Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|Ukraina Nõukogude Sotsialistliku Vabariigiga]]. Teise maailmasõja järgse maade ümberjagamiste ajal 1945 aga jaotati [[Cieszyn]]'i ala uuesti tšehhide kasuks, praegune Poola-Tšehhi piir läheb vahetult Cieszyni/Těšíni linna juurest, kusjuures piirilinnaks saanud linn ise jäeti Poola poolele.

Pärast [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] lõppu sai Tšehhoslovakkia tagasi Sudeedimaa, Zaolzie ja Slovakkia alad, aga mitte [[Taga-Karpaatia]], mis oli asustatud põhiliselt [[ukrainlased|ukrainlastega]]. See piirkond läks 26. juuni 1945. aasta Tšehhoslovakkia–NSVTšehhoslovakkia – NSV Liidu lepingu alusel [[NSV Liit|NSV Liidule]].

*1) [[Praha]], Tšehhis;

*2) [[České Budějovice]], Tšehhis;

*3) [[Plzen]], Tšehhis;

*4) [[Karlovy Vary]], Tšehhis;

*5) [[Ústí nad Labem]], Tšehhis;

*6) [[Liberec]], Tšehhis;

*7) [[Hradec Králové]], Tšehhis;

*8) [[Pardubice]], Tšehhis;

*9) [[Jihlava]], Tšehhis;

*10) [[Brno]], Tšehhis;

*11) [[Olomouc]], Tšehhis;

*12) [[Gottwaldov]], Tšehhis;

*13) [[Ostrava]], Tšehhis;

*14) [[Bratislava]], Slovakkias;

*15) [[Nitra]], Slovakkias;

*16) [[Banska Bystrica]], Slovakkias;

*17) [[Žilina]], Slovakkias;

*18) [[Košice]], Slovakkias;

*19) [[Presov]], Slovakkias.

* 1929–1953, [[Klement Gottwald]];

*1953–1968 1968–1969, [[AntonínAlexander NovotnýDubček]];

*1968–1969 1969–1987, [[AlexanderGustáv DubčekHusák]];

*1969–1987 [[1987]]–1989, [[GustávMiloš HusákJakeš]];

*[[1987]]–1989 1989, [[MilošKarel JakešUrbánek]];

NSV Liidu ja teiste [[sotsialismileer]]i riikide juhid kartsid Tšehhoslovakkia sündmuste ülekandumist teistesse [[sotsialism|sotsialistlikesse]] riikidesse ja seetõttu tungisid [[NSV Liit|NSV Liidu]] väed koos sotsialistlike [[Poola]], [[Ungari]], [[Bulgaaria]] ja [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatliku Vabariigi]] vägedega [[21. august]]il 1968 Tšehhoslovakkiasse ja võtsid võimu enda kätte.