Narva sadam: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
14. rida:
==Ajalugu==
Narva sadamakoht tekkis Tallinnast [[Novgorod]]i suunduva maantee ja [[Läänemeri|Läänemerd]] [[Peipsi järv]]ega ühendava [[Narva jõgi|Narva jõe]] ristumiskohale [[13. sajand Eestis|13. sajandil]]. [[Hansa]]kaubanduse õitseajal [[14. sajand Eestis|14.]] ja [[15. sajand Eestis|15. sajandil]]. Narva, kui sadama õitseaeg oli alates [[16. sajand Eestis|16. sajandi]] teisest poolest kuni [[18. sajand Eestis|18. sajandi]] lõpuni. [[Narva Hermanni linnus|Narva linnus]]emüüride taha, sillast ligikaudu ühe kilomeetri pikkuselt mere poole, tekkis eeslinn koos sadamasildade, kaubaladude ja laevaehitusplatsidega.
[[File:Hahni-trepp.jpg|pisi|left|Vaade Narva jõele, enne 1875. aastat]]
1850. aaastal oli Narva jõel 11 erinevat sadamakohta. Neist kolm asusid [[Narva-Jõesuu]]s [[Rosona]] (Rossoni) suubumiskoha vastas, jõe vasakul kaldal Narva Iinna all oli viis ja Narva jõe paremal kaldal, [[Ivangorod]]i all, kolm sadamasilda. Merelt tulid piki jõge linna alla kuni kahemastilised alused, suuremad laevad jäid jõesuhu. Narva sillast ülemjooksu poole, kuni [[Kulgu]]ni, ei olnud Narva jõel [[Narva juga|kärestikke]], kiire voolu ja [[Narva kosk|Narva kose]] tõttu laevatatav. Kulgust [[Vasknarva]]ni Iiikusid vaid väikesemõõtmelised alused.
loobuti, suurelt osalt ka mahukate [[aurulaev]]ade kasutuselevõtu tõttu, ning kaubavahetus koondus Narva alt [[Narva-Jõesuu sadam]]asse. Narva linna all asunud endistest sadamarajatistest ei ole tänaseni midagi säilinud.
| |||