Erinevus lehekülje "Eestimaa rüütelkonna hoone" redaktsioonide vahel

Eesti tähestiku järgi siiski L-tähe kujuline.
(Eemaldatud vigane väide)
(Eesti tähestiku järgi siiski L-tähe kujuline.)
Märgised: Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
Kinnistu Toompeal kuulus Eestimaa rüütelkonnale alates 1652. aastast, kuid sellel asunud hooned põlesid nagu endine rüütelkonna hoonegi ([[Rahukohtu tänav]] 3) [[1684]]. aasta [[Toompea tulekahju]]s. Pärast kahe eelmise ehitise hävimist tulekahjudes ehitati [[1845]]–[[1848]] [[Georg Winterhalter]]i projekti järgi Eestimaa rüütelkonnale uus kahekorruseline [[uusrenessanss]]-stiilis hoone. See oli üks esimesi omataolisi Tallinnas.
 
Ehitusaegne [[historitsism|historitsistlik]] sisekujundus on suures osas säilinud tänaseni. Hoone on ГL-tähe kujuline. Kiriku platsile avanevas majaosas on esindusruumid ja [[Kohtu tänav (Tallinn)|Kohtu tänava]] poolsel küljel ääristavad sisekoridori töökabinetid. Peahoone esimesel korrusel asub avar [[vestibüül]], kust suundub [[paraadtrepp]] teisele korrusele, kus asuvad kaks saali. Hoone keldris on kõrged [[võlv]]laed. Hoone taga aadressil [[Toom-Rüütli tänav|Toom-Rüütli]] 2 asub hoone majandushoone. Rüütelkonna maja nimetati seal toimunud rüütel- ja maiskonna [[maapäev (rüütelkond)|maapäeva]] järgi ka ''Landstube''{{'}}ks.
 
Aastatel [[1920]]–[[1940]] asus hoones [[välisministeerium]] ja aastatel 1948–1992 [[Eesti Rahvusraamatukogu]].<ref>[http://www.epl.ee/artikkel/285303 Rüütelkonna hoonesse võib peaminister kolida]. Eesti Päevaleht, 16. veebruar 2005.</ref>