Tallinna Olümpiapurjespordikeskus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
5. rida:
 
== Kirjeldus ==
Spordikompleksi projekteerisid arhitektid [[Henno Sepmann]], [[Peep Jänes]], [[Ants Raid]] ja [[Avo-Himm Looveer]] 193 000 m² suuruselsuurusele maa-alale [[1980. aasta suveolümpiamängud|1980. aasta olümpiaregatiks]]. Sinna kuulus 18 hoonet: jõe- ja meresadam 470 alusele, jahtklubi, ellingud, töökojad, pressikeskus ja laevakujuline olümpiaküla 632 voodikohaga. Poolsaarena lõikus jõesadamasse tseremooniaväljak, mille tipus sirutus konsoolina jõe kohale platvorm olümpiatulega. Jõe vastaskaldale monteeriti tribüünid 5000 pealtvaatajale.
 
Oma suuruse tõttu kujutas TOP endast Eesti 20. sajandi arhitektuuri kontekstis haruldast spordilinnakut. Peahoone esindab [[1970]]. aastate lõpu [[modernism|hilismodernistlikku]] arhitek­tuu­ri. Kompleksi idee oli peahoones oma­ette mikrokeskkonna loomine, kus oma tä­na­vate ja väljakutega tekib hori­sontaalne, rannikuga paral­leelne madala mahu ning verti­kaalse aktsendiga kerkiv hoone teiste eri­funkt­sioo­niliste hoonete vahel. Selline lahendus on Eestis ainulaadne.