Kiirguskaitse: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
5. rida:
==Ajalugu==
 
Esimene avastus tehti 1895. aastal, kui professor [[Wilhelm Conrad Röntgen]] avastas X-kiired, mis hiljem nimetati professori auks ümber [[Röntgenikiired|röntgenikiirteks]]. Röntgeniaparaatide töövõimet hakati mõõtma inimeste peal, hinnates naha ärritust. Peatselt ilmusid röntgenikiirte kahjulikud mõjud – selliste mõõtmiste tõttu suri enam kui 300 inimest, umbes 250 inimest [[nahavähk]]i ja üle 50 inimese verehaigustesse, peamiselt [[aneemia]]sse ningja [[leukeemia]]sse.<ref name="kiirguskaitse" /> Siiski ei suhtutud nendesse juhtumitesse tõsiselt.
Esimese ettevaatusabinõuna võeti kasutusele [[varjestus]], mis ei vähendanud terviseriski täielikult, kuid tagas vaid osalise varjestuse.
Teine juhtum leidis aset 1915. aastal, kui Ameerika Ühendriikide firmasettevõttes [[Radium Luminous Materials Company]] kasutati kelladele numbrite kirjutamiseks [[raadium]]i ja [[tsinksulfiid]]i sisaldavat värvisegu. Töötajad puutusid otseselt värviga kokku, niisutades pintsleid oma suuga, mille tagajärjel diagnoositi neil haigus nimega "raadiumilõuad". 1926. aasta lõpuks oli neli töötajat surnud [[luuvähk]]i ning aneemiasse.<ref name="kiirguskaitse" />
Teadvustamata kiirgusallikatest tulenevat ohtu, kasutati veel edaspidigi erinevaid looduslikke [[radioaktiivsus|radioaktiivseid]] ühendeid. Aja möödudes leiti aina rohkem seoseid radioaktiivsete elementide ja haiguste vahel.
Esimene komisjon [[kiirgusdoos]]ide reguleerimiseks moodustati juba 1920ndatel.
74. rida:
==Kiirgusallikad ja nende kasutus==
Ioniseeriva kiirguse allikad saame jagada kaheks: looduslikud ja tehislikud kiirgusallikad.
Looduslikeks allikateks on [[kosmiline kiirgus]], [[gammakiirgus]] maapinnast, [[radoon]]i lagusaadused õhus ningja radionukliidid, mis esinevad looduslikult toidus ja joogis.
Tehislikeks allikateks on meditsiiniline röntgenikiirgus, radioaktiivne saaste, tuumatööstuse heitmete vabanemine keskkonda, tööstuslik gammakiirgus ja ka mõned tarbekaubad.
Tehislikku ioniseerivat kiirgust kasutatakse mitmes valdkonnas:
83. rida:
 
==Ioniseeriva kiirguse efektid==
Inimorganismis avaldab ioniseeriv kiirgus keharakkudele koheseltkohe mõju. Kõigepealt toimub [[ionisatsioon]] ja sellele järgnevad rakus keemilised muutused.
Kui rakk on saanud otsest kiiritust, siis ta sureb, kuid kui tegemist on raku kahjustusega, võib kahjustunud rakk põhjustada vähiraku teket. Keemilise lagunemise tagajärjel tekivad rakus väga aktiivsed vabad [[radikaal]]id, mis omakorda võivad muuta raku elutegevust.
Ioniseeriva kiirguse efekte jaotatakse üldiselt kahte gruppi: deterministlikud ja stohhastilised efektid.