Meelste: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Täiendus |
|||
6. rida:
}}
'''Meelste''' on [[küla]] [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]] [[Tahkuna poolsaar]]e lääneosas [[Läänemeri|Läänemere]] ääres. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i [[2017]]. aastal kuulus küla [[Hiiu vald]]a ja kuni [[2013]]. aastani [[Kõrgessaare vald]]a.
Meelste küla piirneb põhjas [[Tahkuna]], idas [[Lehtma]] ja lõunas [[Kauste]] külaga ning läänes [[Meelste laht|Meelste lahega]].
==Nimi==
Kohanimi tuletub isikunimest Meel. <ref name="EKNR">{{EKNR|Marja Kallasmaa||Meelste}}</ref> Kohanime on esmamainitud [[1525]].
==Loodus==
Küla läbib [[Meelste oja]]. Küla ala hõlmab [[Tahkuna looduskaitseala]].
==Talud==
'''Meelste ajaloolised talud 1917''' <ref>Kõrgessaare valla elanike nimekiri; Rahvusarhiiv, era.4313.1.608; 1917</ref>
{| class="wikitable sortable"
|-
! Talu number !! Talu nimi !! Suguvõsa
|-
| 1 || Kadaka || Reimann
|-
| 2 || Mardi (Andruse)|| Vaks
|-
| 3 || Peetri|| Nööp
|}
==Ajalugu==
Meelste kuulus ajalooliselt [[Kõrgessaare mõis]]a alla ja oli [[rannarootslased|rannarootslaste]] asuala. [[1525]] elas mõisa alal talunik Jurghen Mattiszon van Melis. [[Läänemaa]] [[1725]]–[[1726]] [[adramaarevisjon]]i järgi oli külas 6 talu, mille peremehed olid Hans Bertelson, Michel Hansson, Magnus Knutson, Hinrich Magnusson, Pumpri Hinrich ja Sigala Michel.
Kui rannarootslased [[1781]] [[Ukraina]]sse küüditati, asustati alale eestlased. [[1835]] oli külas kaks talu, mille peremeesteks olid Pent Tee ja Pent Vaks, sulasrahvas sai perekonnanimedeks Aro, Kops ja Käär (Kär).<ref>Reigi kihelkonna perekonnanimede panemise raamat; Rahvusarhiiv RA,EAA.1864.2.VIII-194; 1835</ref>
Meelste liideti pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] Kaustega, kuid taastati omaette külana [[1997]]. aastal.
==Taristu==
Meelste küla läbib Tahkuna majaka tee.
==Vaata ka==
| |||