Dukkha: erinevus redaktsioonide vahel

'''''Dukkha''''' ehk '''kannatus''' ([[sanskriti keel]]es ''duḥkha''; [[paali keel]]es ''dukkha''; [[tiibeti keel]]es ''sdug bsngal''; [[hiina keel]]es 苦 ''ku''; [[jaapani keel]]es ''ku'') on [[budism]]is üks põhimõisteid,. See on esimene [[neli õilsat tõde|neljast õilsast tõest]]., millest [[Buddha]] räägib sellest juba «[[seadmuseratta käimapanemine|Seadmuseratta käimapanemises]]». Kannatus on ka üks [[kokkupandu]]d [[dharma]]de kolmest põhiomadusest ehk [[trilakṣaṇa|olemasolu tunnusest]] [[isetus]]e ja [[püsitus]]e kõrval.<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Kannatus]</ref>

Paalikeelne sõna ''dukkha'' (sanskriti keeles ''duḥkha'') tähendab kannatust kõige üldisemas mõttes, rahulolematust, kõikvõimalikkekõikvõimalike ebameeldivusiebameeldivuste ja ebamugavusiebamugavuste suhtes, vaevarikast olemasolu [[sansaara]]s. Kannatuse vastandiks on püsiv õnn, rõõm,rõõmus ja mõnus minekkulgemine (sanskriti ja paali keeles ''[[sukha]]''). Ühe etümoloogia järgi tähistas ''dukkha'' halvasti tehtud ratast, mille telg on keskmest väljas ja mis seetõttu loperdab, seevastu ''sukha'' öeldi hästi tehtud ratta kohta, mis annab mõnusa ja sujuva mineku.<ref>Sargeant, Winthrop (2009), The Bhagavad Gita, SUNY Press</ref>

Kannatuse põhjuseks on [[avidya|rumalus]] ehkja teadmatus (''avidya'') janing [[tanha|kiindumused]] ehk ihad, janunemineklammerdumine (''tanha'')oma [[skandha|isiksuse moodustajate]] järelekülge, mis on tingimuslikudtingimuslik ja ajutisedajutine. Tingitud olemasolu ei saa pakkuda lõplikku rahuldust, sest rahulolu pakkuvad objektid ise on püsitud ning nende kadumisel lakkab ka nendest tingitud õnneseisundajutised.<ref>[https://elu.ohtuleht.ee/991109/puuduta-mind-117-saade-eestisse-saabus-opetusi-jagama-auvaarne-bodhi-laama-erik-drew-jung/ Bodhi Laama Erik Drew Jung]</ref>