Kiirtee: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[Fail:איילון Highway 20 (Israel) (1).JPG|pisi|Kiirtee]]
'''Kiirtee''' on kiirteemärkidega tähistatud spetsiaalselt [[mootorsõiduk]]ite liikluse jaoks rajatud tee, mis ei teeninda teega külgnevaid kinnistuid, millel on kummagi sõidusuuna jaoks eraldatud sõiduteed ja kus ei ole ühel tasandil ristumisi tee, raudtee, trammitee, jalgratta- ja jalgtee, jalgrattatee, jalgtee ega kõnniteega. Kiirteel on alati vähemalt neli sõiduridasõidurada, millest mõlemas sõidusuunas on kaks eraldatud [[eraldusriba]]ga ning kiirteele on ligipääs ainult kiirendusradade kaudu. Samatasandilisi ristumisi kiirteel ei ole ning ristuvad teed on eraldatud [[viadukt]]ide abil. Kiirteedel on reeglinaenamasti lubatud sõita tavalistest maanteedest oluliselt suurema kiirusega või puuduvad seal kiiruspiirangud üldse.<ref name="eRT_LS">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/LS?leiaKehtiv|Pealkiri=Liiklusseadus|Väljaanne=eRT|Aeg=|Kasutatud=27. juuni 2019}}</ref>
 
 
== Kiirteel liiklemise reeglid ==
Kiirteel kehtivad liiklemiseks erireeglid. Kiirteel liiklemise põhireeglite hulka kuulub kohustus hoida tee sisemine sõidurada vaba kiiremate liiklejate jaoks: see tähendab, et alaliselt on keelatud sõita kiirtee sisemisessisemisel (vasakpoolsesvasakpoolseeimal) sõidureassõidurajal, kui parempoolne ridarada on vaba<ref>Liiklusseadus. § 45 lg 8. RT I, 23.03.2015, 119.</ref>. Kiirema sõiduki lähenemisel tuleb reastuda parempoolsesseparempoolsele sõidurittasõidurajale (sama kohustus kehtib ka kõigil neljarealistelneljarajalistel asulavälistel teedel, mis ei ole kiirteed). Kiirteel ei tohi liigelda jalakäijad, samuti ei tohi seal liigelda loomaga, jalgrattaga, mopeediga või niisuguse sõidukiga, mille valmistajakiirus on alla 40 kilomeetri tunnis; peatuda või parkida väljaspool selleks määratud ala; sõita kaugemal teisest sõidurajast C-kategooria mootorsõidukiga ning üle seitsme meetri pikkuse autorongiga; pöörata tagasi, sõita eraldusribale ja eraldusriba katkestuskohale ning tagurdada<ref>Liiklusseadus. § 66. RT I, 23.03.2015, 119.</ref>.
 
== Ohutus ==
Vaatamata kiirteedel sõitvate autode suurtelesuurele kiirustelkiirusele on kiirteed üheks ohutumaks teeliigiks. Saksamaal, kus kiirteedel puuduvad kiiruspiirangud ning seal sõitvate sõidukite kiirus sageli suurem kui 200 kilomeetrit tunnis, hukkub kiirteedel kaks korda vähem inimesi kui linnaliikluses ning kolm korda vähem kui tavalistel maanteedel sama läbisõidu korral<ref>http://www.bast.de (October 2014). "Traffic and Accident Data: Summary Statistics – Germany" (PDF). Bundesanstalt für Straßenwesen (Federal Highway Research Institute). Bundesanstalt für Straßenwesen.</ref>. Ka teiste Euroopa riikide kiirteedel on märkimisväärselt vähem hukkunutega liiklusõnnetusi kui mistahes muudel teedel<ref>http://www.bast.de (December 2012). "International Traffic and Accident Data: Selected Risk Values for the Year 2010" (PDF). Bundesanstalt für Straßenwesen (Federal Highway Research Institute). Bundesanstalt für Straßenwesen</ref>.
 
== Kiirteede rajamine Eestisse ==
Seni puuduvad Eestis teed, mis oleks tähistatud kiirteemärkidega. Alates Eesti taasiseseisvumisestiseseisvuse taastamisest on olnud kõne all Tallinna–Tartu kiirtee ehitamine. Samuti on arutletud Tallinna–Pärnu–Ikla (''Via Baltica'') kiirtee ehitamise üle. Samas on Eestis olemas kiirteelaadsed teelõigud, kus on eraldi suunavöönditega sõidurajad ning puuduvad samatasandilised ristumised. Selliseks teeks Eestis on näiteks Tallinna–Tartu maantee neljarealineneljarajaline teelõik. Samas on sellel teel lubatud sõidukiirus oluliselt madalamväiksem kui teiste riikide sarnastel teedel (poolkiirteedel või kiirteedel).
 
== Viited ==