Septembrist 1944 aprillini 1945, [[teine maailmasõda|teise maailmasõja]] lõpufaasis, okupeeris [[Punaarmee]] [[Ungari kuningriik|Ungari]]. [[Budapest]]i piirati peaaegu kaks kuud ja suur osa linnast hävines piiramise käigus. Ei lääneliitlased ega ka [[Nõukogude liitLiit]] ei pooldanud muutusi Ungari piiride suhtes, nii et [[Pariisi konverents|1947. aasta rahulepingus]], millele ka Ungari alla kirjutas, oli kirjas, et 1938. aasta Viini lepinguga määratud otsused on kuulutatud kehtetuks. See tähendas, et Ungari piir tõsteti tagasi sinna, kus see oli olnud 1. jaanuaril 1938 ja Ungari kaotas kõik alad, mis olid saadud vahemikus 1938–1941. Aastatel 1946–1948 saadeti umbes pool Ungari [[sakslased|saksa vähemusestvähemus]]est (250 000 inimest) [[Saksamaa]]le. Toimus sunniviisiline rahvavahetus Ungari ja [[Tšehhoslovakkia]] vahel.
Nõukogude väed seadsid 21. detsembril 1944 enne Budapesti hõivamist [[Debrecen]]is sisse uue valitsuse. [[Zoltán Tildy]]st sai ajutine peaminister.
Novembris 1945 toimunud valimised võitis [[Sõltumatute Väikeomanike partei]], kes kogus 57% häältest. [[Ungari Kommunistlik Partei]] sai vaid 17% häältest. Nõukogude liiguLiidu Ungari kontrollkomisjoni esimees [[Nõukogude liidu marssal|marssal]] [[Kliment Vorošilov]] keeldus lubamast Väikeomanike parteil valitsust moodustada. Selle asemel moodustas Vorošilov ise valitsuse, milles mängisid võtmerolle peamiselt kommunistid. 1946. aastal hääletas parlament presidendiks Väikeomanike partei esimehe Zoltán Tildy. [[Ferenc Nagy (peaminister)|Ferenc Nagy]]ist sai peaminister. [[Mátyás Rákosi]]st sai peaministri asetäitja.
