Normandie: erinevus redaktsioonide vahel

Laeva põhiandmed olid: brutomaht 83 423 registritonni[[registertonn]]i, pikkus 313,75 m, laius 35,9 m, keskmine [[süvis]] 11,16 m, masti kõrgus 56,1 m.

Laeva inseneride seas oli ka Vene päritolu [[Vladimir Jurkevitš]], endine laevaehitaja [[Venemaa keiserlik merevägi|Venemaa keiserlikust mereväest]], kes emigreerus Prantsusmaale [[oktoobrirevolutsioon]]i ajal. Tema eestvedamisel ehitati laevale tolle aja kohta uuenduslik [[pirnvöör]] koos saleda hüdrodünaamilise [[Laevakere|kere]]ga, mis hilisemalthiljem aitas saavutada suurt kiirust tunduvalt väiksema võimsusega kui teistel suurtel laevadel.

Laeva jõuseade koosnes neljast [[turbogeneraator]]ist, igaüks võimsusega 47 600 [[hj]], mis andsid voolu neljale ahtris asuvale sõuvõlliga ühendatud [[elektrimootor]]ile. Proovisõitudel ilmnes aga ka üks oluline puudus: kere lubamatult suur vibratsioon sõidu ajal. Seda viga õnnestus peale auriku teist reisi vähendada, kui laeva kolmelabalised [[sõukruvi]]d asendati [[Kuivdokkdokk|kuivdokdok]]is neljalabalistega.

Lisaks moodsale kerele ja masinatele väärisväärisid tähelepanu ka laeva siseruumistiksiseruumid, mille poolest omaaegne Prantsuse kiiraurik on jäänud tänaseni ületamatuks. Siseruumid äratasid vaimustust nii mõõtmete kui ka kasutatud materjalide poolest. Näiteks einestaseinestasid laeva I klassi 864 reisijat 93 m pikkuses, läbi kolme teki ulatuvas söögisaalis. Laevas olid veel restoranid, baarid, kino, saun, kaks basseini, tenniseväljakud, 380-kohaline teater jne. I klassi [[kajut]]id olid luksuslikumad kui ei iial varem, ükski kajut ei sarnanenud teisega. Samas olid laeva turismiklassi kajutid suurejoonelisemad kui mõne teise laeva I klassi omad.

29. mail 1935 alustas kiiraurik oma esimest reisi marsruudil [[Le Havre]] - [[New York]] ning ületas [[Atlandi ookean]]i 4 päeva 3 tunni ja 2 minutiga, saavutades keskmiseks kiiruseks 29,98 [[Sõlm (kiirusühik)|sõlm]]e (55,52 km/h) ja võites ühtlasi [[Sinine Lint|Sinise Lindi]] rändauhinna. Normandie ületas sellega endisesenise rekordiomaniku, Itaalia reisilaeva [[Rex]] aega enam kui 10 tunniga., [[Bremen (laev)|Bremen]]i rekordiületus olirekordit koguni 13 tundi.

1936. aasta augustis ületas Normandied kiiruses aga [[Briti]] vastvalminud reisilaev [[Queen Mary]]. Aasta hiljem õnnestus Normandiel oma tulemust parandada ja saada taas Sinise Lindi auhind taas oma kätte saada, kuid kaotas selle uuesti oma peamisele rivaalile Queen Maryle 1938. aasta suvel.

23. augustil 1939 väljus Normandie viimast korda Le Havre'i sadamast Atlandi ookeani läänekalda suunas. Julgeolekukaalutlustel jättis Prantsuse valitsus oma esinduslaeva New Yorgi sadamasse [[Ameerika Ühendriikide rannavalve]] kaitse alla, kus see seisis kaks aastat. 1941. aasta lõpus, seoses Ameerika Ühendriikide sõtta astumisega, konfiskeerisid kohalikud ametivõimud laeva ja andsid sellele nime USS '''Lafayette'''. Alus oli plaanitud ümber ehitada vägede transpordilaevaks. 9. veebruari pärastlõunal 1942 süttis laev aga seoses hooletu keevitamisegakeevitamise tõttu New Yorgi sadamas põlema. Läheduses ei olnud ühtegi tulekustutit ega operatiivselt käituda oskavat inimest. Kiiresti levival tulel kulus laeva laastamiseks kõigest pool tundi. Kell 20.30 teatati, et tuli on kustutatud. Enesekindlad ameeriklased jätkasid aga hoiatustest hoolimata vee pumpamist laeva ülaossa, mille tõttumistõttu suurenes laeva [[kreen]] veelgi. 10. jaanuaril kell 2.35 vajus läbi aegade üks kiiremaid ja luksuslikumaid laevu vaikselt paremale [[Parras|pardale]]. Pool tugevasti deformeerunud laevakeretlaevakerest jäi veest välja. Alus lammutati mõnedmõni aastad hiljem.<ref>Guido Ilves: "Katastroofid, mis vapustasid maailma"; Maalehe Raamat 1997, Tallinn</ref>