Paldiski merekool: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P ennesõjaaegne > sõjaeelne |
||
1. rida:
{{Keeletoimeta|kuu=juuli|aasta=2020}}
'''Paldiski merekool''' oli aastatel [[1876|1875]]–[[1915]] [[Paldiski]]s tegutsenud [[merekool]].
1875. aasta jaanuaris kirjutas
Õpetajaks ja tegelikuks juhiks oli terve kooli eksisteerimise aja kapten [[Alexander Voldemar Feldhuhn]], keda assisteerisid sama kooli lõpetajad, näiteks Joosep Meibaum (
=== Koolimajad ===
[[Fail:SMF3718 33F 1.jpg|pisi|Paldiski esimene merekoolihoone Jüri tänava poolt, Saaremaa muuseum<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.muis.ee/museaalview/2685093|pealkiri=Paldiski merekool|väljaanne=muis.ee|aeg=|vaadatud=01.03.2020}}</ref>]]
Esimeseks koolihooneks oli hilisema linnavanema [[Theodor Fabian]]<nowiki/>i elumaja Elisabeti (hiljem Jaan Poska,
[[Fail:Merekool.tif|pisi|Paldiski merekool 1910. aasta postkaardil]]
Uus maja sai valmis 1904. aastal linnamaal ja seda on kujutatud pea kõikidel postkaartidel (koos [[Paldiski Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu hoone|Pritsumaja]], [[Peetri kindlus|Muula mägede]] ja [[Paldiski raudteejaam|raudteehoone]]<nowiki/>tega, harvem [[Paldiski Nikolai kirik|Nikolai]] ja [[Paldiski Püha Georgi kirik|Jüri]] kirikuga) ehk hoone kuulub kindlalt Paldiski maamärkide hulka. Pärast merekooli evakueerimist ja uuesti avamist Paldiski asemel Tallinnas, sai linn maja omale ning seal asus algkool, gümnaasiumi eksisteerimise aja (
=== Kursandid ===
Õpetus oli algselt kuulutatud toimuma eesti, rootsi ja saksa keeles; siis eesti, vene ja saksa keeles ning 1889. aastast lubati õpetada ja eksameid teha vaid vene keeles.<ref>''Tallinna Sõber'' 20:2, 13.05.1889 Meremeeste kool on ametlikult käsku saanud, et edaspidi Vene keel õpetuse keel olema ja eksamid Vene keeles piavad tehtud saama.</ref> Kooli võeti vastu kõik, kes lugeda ja kirjutada oskasid ja vähemalt ühe merereisi olid teinud. See andis suurepärase võimaluse ka kehvematest oludest noormeestele parema töö peale saada ning eriti algaastatel oli eestlastest õppurite arv küllaltki suur. Hiljem sai puudulik vene keele oskus paljudele takistuseks. Koolis ei olnud õppemaksu ning õppevahendid olid samuti kooli poolt, Paldiskis oli ka odavam elada kui näiteks Tallinnas. Kursantide päritolu on küllaltki lai: algaastatel oli koolis palju taanlasi, sakslasi (nii kohalikke kui
Katsed toimusid tavaliselt märtsi lõpul, esimestel aastatel Tallinnas, hiljem ka Riias ja [[Mangaļmuiža mõis|Magnushofis]] ning Peterburis, vaid rannasõidu purjelaevade kapteneid eksamineeriti mõnel aastal ka Paldiskis. Sakala<ref>''Sakala'' 16:2, 21.04.1879 Baltiskast. Laevameeste kool</ref> kirjutab esimest korda eksamitest põhjalikumalt 1879. aastal
Meremuuseumi kogudesse on jõudnud kursantide konspekte ja fotosid (neid on ka teistes kogudes), ent kuna kooli varad ja osaliselt arhiiv evakueeriti I maailmasõja ajal ja neid tagasi ei saadudki, siis on andmed lünklikud. Koolilõpetajate hulgas on nii piirituselaevade meremehi kui merejõudude juhatajaid, nagu admiral [[Johan Pitka]], [[Valentin Grenz]] ja [[Valev Mere]], oli palju eestlasi, ent ka venelasi, sakslasi, taanlasi, rootslasi ja soomlasi. 1916. aasta jaanuaris võttis Nõel (tõenäoliselt peitus selle varjunime taha ajakirjanik [[Juhan Weidenstrauch]]) kooli olulisuse Paldiskile
==Viited==
|