Erinevus lehekülje "Juudit (näidend)" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P
Näidendi näol on tegu piiblimüüdi [[Dekonstruktsioon|dekonstruktsiooniga]]. Peategelane on [[Juudit]], kelles ühinevad seksuaalne kirg ja võimujanu. Nimelt ihaldab naine [[Olovernes]]t kui meest, kuid samas ka kui kuulsuse allikat. Olovernes aga on sõjast väsinud ega soovi mingit võimu, mistõttu tõrjub ta eemale ka Juuditi, kes teda sellele teele üritab suunata. See aga vihastab naist, mistõttu raiub ta hetkelise hävituskire ja alanduse tõttu Olovernesel pea maha. <ref name="Eesti kirjanduslugu, 2001">''Eesti kirjanduslugu.'' Koost Epp Annus, Luule Epner jt. Tallinn: Kirjastus Koolibri, 2001.</ref>
 
Juudit on üks Tammsaare loomingu saatuslikest naistest ning tegelaskujus tuleb eriti selgelt esile tema tegude metafüüsiline dimensioon, mis avaldub naise suhtes jumalaga. Kuigi on leitud, et kirjanik rõhutab selles näidendis antireligioosseid ideid, on samas ikkagi tunnistatud, et Juuditi suhe jumalasse on keeruline. Näidend algab nägemusega ning ilmutus Jehoovalt ongi Juuditi tegutsemise aluseks. Näidendi lõpus küll naise usk nõrgeneb, kuid see pole siiski jumala-eitus. Jumal, kelle Juudit tapab, on pigem Olovernes. Nimelt ütleb Olovernes ise, et osadosa jumaladjumalaid muutuvad pärast tapmist üha elavamaks ning ka tema ise muutub pärast surma Juuditi jaoks aina mõjuvamaks.<ref name="Vaino, M, 2011"> Vaino, M.''[http://e-ait.tlulib.ee/129/ Irratsionaalsuse poeetika A. H. Tammsaare loomingus]'', 2011.</ref>
 
Juudit on ühtaegu neitsi, ihar naine ja ka surmatooja. See laseb tõmmata paralleeli mütoloogiliste saatusejumalannadega, kes on tihti just kolmenäolised või on võimelised võtma kolme erinevat kuju. Juudit kannab endas aga veel üht kolmesust, nimelt on ta lühikese aja jooksul neitsi, pruut ja lesk. <ref name="Vaino, M, 2011" />
425

muudatust