Vaike Tiik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Merleke5 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
{{Toimeta|kuu=juuli|aasta=2020}} {{Keeletoimeta|kuu=juuli|aasta=2020}}
'''Vaike Tiik'''  ([[22. november]] [[1921]] – [[13. märts]] [[2016]]) oli kunstiteadlane ja museoloog, eesti kunsti XIX sajandi lõpu – XX sajandi alguse sõlmprobleemide oluline käsitleja, Ants Laikmaa elu ja loomingu põhiuurija, [[Tartu Kunstimuuseum]]i direktor.
 
==Elulugu==
Vaike Tiik sündis 22. novembril 1921 Järvamaal, Võhmuta valla Paistevälja küla Miku talus põllumehe perekonnas. Astus 1945. aastal Tartu Riiklikku Ülikooli. Abiellus 1946. aastal [[Aksel Tiik|Aksel Tiigiga]] (1921–2010), kellest sai [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] õppejõud (kehakultuurikateedri juhataja, dotsent, pedagoogikateaduste kandidaat). Vaike Tiik suri 13. märtsil 2016, tema põrm sängitati 14. mail 2016 Järva-Jaani kirikaeda.
 
'''Õpingud:'''
 
1929–1935  Jalgsema algkool.
 
1935–1936  Tapa progümnaasium.
 
1939–1941  Tallinna Inglise Kolledž, millega 1940. aastal ühendati A.Tõrvand-Tellmanni Inglise Kolledž Tallinna IX Keskkooliks.
 
1945–1950  korraline üliõpilane Tartu Riiklikus Ülikoolis kunstiteaduse erialal.
 
1951  kaitses Tartu Riiklikus Ülikoolis diplomitöö "Vene skulptuur 18. sajandil ja 19. sajandi I poolel".  
 
'''Töökohad:'''
 
1942–1944  ametnik Eesti Raudteevalitsuse statistikaosakonnas Riias ja Tallinnas.
 
1944–1945  statistik Tallinna Polütehnilises Instituudis.
 
1951–1952  vanem teaduslik töötaja Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis.
 
1952–1976  direktor Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis.
 
==Teaduslooming==
'''<u>===Tegevus kunstiteadlasena:</u>'''===
 
'''RAAMATUD:'''
 
Vaike Tiik. Ants Laikmaa. [Monograafia]. Tallinn: Kirjastus Kunst, 1975.
38. rida ⟶ 39. rida:
Maailmakodaniku reisikirjad Viinist, Veneetsiast, Firenzest, Roomast, Caprilt, Sitsiiliast, Vesuuvi tipust, Tunisest jm. [Ants Laikmaa]. Tartu: Ilmamaa, 2001. (Koostaja ja järelsõna autor).
 
'''ARTIKLID:'''
 
Ants Laikmaa. Tema tööde näituse puhul Tartus. – Edasi 9. V 1951.
46. rida ⟶ 47. rida:
Ants Laikmaa esimese vene revolutsiooni ajajärgul. – Sirp ja Vasar 21. XI 1952.
 
Ants Laikmaa pagulasena Soomes.  – Looming 1956, nr 5, lk 685–688.
 
Kesksel kohal on kasvatustöö. – Rahva Hääl 16. IV 1959.
82. rida ⟶ 83. rida:
Voldemar Erm. – Kunstiteaduslikke uurimusi 8. Tallinn: Eesti Kunstiteadlaste Ühing, 1995, lk 298–305.
 
Ants Laikmaa portreed tartlastest. Kunstniku 130. sünniaastapäeva puhul. – Postimees 8. V 1996.  
 
Looduse sõber Ants Laikmaa. – Lääne Elu 8.VII 1998.
 
'''ETTEKANDED TEADUSKONVERENTSIDEL:'''
 
Maalikunstnik Ants Laikmaa demokraatliku kunstikriitikuna. – Tartu Riikliku Kunstimuuseumi I teaduskonverentsil 1954. aastal.
102. rida ⟶ 103. rida:
Tartu Riiklik Kunstimuuseum täna ja homme. – Tartu Riikliku Kunstimuuseumi VII teaduskonverentsil 1975. aastal.
 
'''KUNSTIVÄLJAANNETE KOOSTAMINE, EESSÕNASTAMINE, TOIMETAMINE:'''
 
Ants Laikmaa 10 surma-aastapäeva tähistamise näituse kataloog. Tallinn: Tallinna Riiklik Kunstimuuseum, 1952. (Eessõna autor).
201. rida ⟶ 202. rida:
 
Johann Köler. 1956.
 
'''Temast:'''
 
Vaike Tiik. – Kogude teatmik V. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1991, lk 182–183.
 
Kaljo Põllu. Vaike Tiik – juubilar. – Sirp ja Vasar 19. XI 1971.
 
Tiik, Vaike. – Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn: Eesti Entsüklopee-
 
diakirjastus, 1996, lk 526–527.
 
Tiik, Vaike. – Eesti entsüklopeedia 14. Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 532.
 
Episoode Tartu kunstnike ja kunsti elust. Režissöör Andres Sööt, 1989. (Filmitud aastail 1985 – 1989).
 
Kunstimuuseumid. – Eesti kunsti ajalugu 6 II osa. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2016, lk 450–452.
 
==Administratiivne tegevus==
'''ALGATUSED JA OSALUS KULTUURIPILDIS:'''
 
1959 ja 1961–1968 almanahhi Kunst toimetuskolleegiumi liige.
247. rida ⟶ 232. rida:
1958–1982 valiti kuuel Kunstnike Liidu kongressil (X, XI, XII, XV, XVI, XVII) Kunstnike Liidu juhatusse.
 
Pärast pensionile jäämist tegutses Vaike Tiik aktiivselt [[Tartu Kunstnike Liit|Tartu Kunstnike Liidus]], 1977–1982 oli Kunstnike Liidu Tartu osakonna esimehe asetäitja.
 
1996 Tartu Kunstnike Liidu seenioride sektsiooni loomise algataja ja edasiviija.
 
==TunnustusedTunnustus==
* 1956 autasustatud medaligamedala "Eeskujuliku töö eest"
* 1957 – [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liidu]] liige
* 1971 – [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]]
* 1978 – [[Kristjan Raua preemia]] (teos "Eesti kunsti ajalugu I" (I ja II), autorite kollektiiv: [[Mart-Ivo Eller]], [[Voldemar Erm]], [[Leo Gens]], [[Virve Hinnov]], [[Rudolf Kangert]], [[Juta Keevallik]], [[Kaalu Kirme]], [[Tuui Koort]], [[Ene Lamp]], [[Rein Loodus]], [[Mai Lumiste]], [[Tiina Nurk]], [[Evi Pihlak]], [[Villem Raam]], [[Jüri Selirand]], [[Irina Solomõkova]] (kollektiivi juht), [[Karl Tihase]], Vaike Tiik, [[Voldemar Vaga]], [[Hannes Valter]], [[Viivi Viilman]], [[Lehti Viiroja]] ja [[Helmi Üprus]])
* [[Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing]]u auliige
 
==Allikad ja kirjandus==
* Vaike Tiik. – Kogude teatmik V. Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1991, lk 182–183.
* Kaljo Põllu. Vaike Tiik – juubilar. – Sirp ja Vasar 19. XI 1971.
* Tiik, Vaike. – Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn: Eesti Entsüklopee-Entsüklopeediakirjastus, 1996, lk 526–527.
* Tiik, Vaike. – Eesti entsüklopeedia 14. Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 532.
* Episoode Tartu kunstnike ja kunsti elust. Režissöör Andres Sööt, 1989. (Filmitud aastail 1985 – 1989).
* Kunstimuuseumid. – Eesti kunsti ajalugu 6 II osa. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2016, lk 450–452.
 
{{JÄRJESTA:Tiik, Vaike}}