Soojus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Täiendamisel kasutatud de : Wärme
1. rida:
{{see artikkel|räägib füüsika mõistest, energeetika mõiste kohta vaata artiklit [[Soojusenergia]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2008}}
'''Soojus''' on energia ülekandeliik, mille abil kantakse [[energia]]t ühelt süsteemilt teisele. Soojus ise ei ole energia.
 
See'''Soojus''' on aine molekulide[[energia]] ülekandumise vorm, mille füüsikaline alus on aineosakeste ([[molekul]]ide, [[aatom]]ite, [[elektron]]ide) korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia,. aineosakesteSellise kineetilistesoojusliikumise energiate[[intensiivsus]]t summaiseloomustab [[temperatuur]]. Mida kiiremkiiremini seeosakesed liikumine on, mida sagedasemad on põrkumisedliiguvad, seda suurem on ainenendeliikumisenergia (sise)energiaja -seda soojusenergia.kõrgem Konkreetseon aine hulga juures iseloomustab energia taset aine [[temperatuur]].
 
[[Soojusvahetus]]e protsessis ülekanduva energia hulka väljendav [[füüsikaline suurus]] on [[soojushulk]] (mõõtühik [[džaul]]). Soojus võib üle kanduda [[soojusjuhtivus]]e, [[konvektsioon]]i ja [[soojuskiirgus |kiirguse]] teel.
Siin kandub üle ainult siseenergia ning see jääb ka uues süsteemis mikroosakeste korrapäratu liikumise energiaks.
 
[[Termodünaamika]]s on soojus protsess, mille käigus [[keha]] kui [[termodünaamiline süsteem |süsteemi]] [[siseenergia]] muutub. Siseenergia muutus on [[termodünaamika esimene seadus |termodünaamika esimese seaduse]] kohaselt võrdne juurde antava soojushulga ja süsteemiga seotud [[töö]] summaga. Vastavalt on juurde antav soojushulk <math>Q</math> võrdne siseenergia juurdekasvu <math>\Delta U</math> ja sooritatud töö <math>W</math> vahega: <math>Q = \Delta U - W</math>. Kui palju energiat tegelikult üle kantakse, sõltub süsteemi alg- ja lõppolekust ja protsessi olemusest (töö ja soojuse vahekorrast ülekandeprotsessis). Töö on seejuures vaadeldav kui üle kanduva energia see osa, mis on seotud süsteemiväliste parameetrite muutusega, näiteks gaasi mahu vähenemisega selle kokkkusurumisel.
 
Soojusvahetuse käigus annab üks termodünaamiline süsteem soojust või tööd ära täpselt nii palju kui teine juurde saab. Seejuures on töö ja siseenergia muutused mõlemas süsteemis väärtuselt ühesuurused, kuid märgilt vastupidised. Soojus kandub alati kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale, kusjuures kehade temperatuurivahe väheneb.
 
Termodünaamika vaatekohast ei saa keha sisaldada soojust kui energiat, küll aga võib keha energiat soojusena juurde saada või ära anda; seepärast on soojusenergia asemel õigem rääkida soojusest. Siiski on soojusenergia mõiste kasutusel [[energeetika]]s kui [[kütus]]e põletamisel saadav energiavarude liik näiteks [[tuuleenergia |tuule-]], [[hüdroenergia |vee-]] ja [[päikeseenergia]] kõrval, samuti [[energiamajandus]]es, kus soojusenergiat käsitletakse [[kaup |kaubana]].
 
==Vaata ka==
*[[Soojushulk]]
*[[Soojuskiirgus]]
*[[Termiline energia]]
 
== Välislingid ==
*[https://opik.kirsman.ee/gymna/g5/soojusnahtused/ Enn Kirsman. Soojusnähtused]
 
[[Kategooria:Füüsika]]