Redaktsioon: 20. aprill 2019, kell 08:30 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. juuli 2020, kell 21:12 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 802 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
10. rida: Maateadused kuuluvad nn eluta loodust uurivate [[loodusteadus]]te hulka, erinedes seega [[Bioloogia\|bioloogilistest]] teadustest. Tuleb märkida, et eluta on maateaduste uurimisobjektid küll vaid bioloogilises mõttes. Geoloogias peetakse Maad oma tegutsevate [[vulkaan]]ide, liikuvate [[laam]]ade, voolavate [[Jõgi\|jõgede]] jms vägagi elavaks [[Planeet\|planeediks]]{{lisa viide}}. Maateadlaste ülesanne on mõista Maad kogu tema mitmekülgsuses, saada aru talle mõjuvaist protsessidest ning tunda Maa ajalugu. Saadud teadmisi kasutatakse inimkonna hüvanguks, kas ~~siis~~ [[maavara]]de otsimise, [[Ilmaennustamine\|ilmaennustamise]] vms näol. Maateadlased mõõdavad, kirjeldavad ~~ning~~ja klassifitseerivad kõiki Maaga seotud nähtusi ning püstitavad selle ~~alusel~~põhjal [[hüpotees]]e, mis vaatlustulemusi võimalikult hästi seletaksid. Vastandlike hüpoteeside võitluses jääb lõpuks peale hüpotees, mis pidevalt lisanduvate [[Andmed\|andmete]] tulvas parimat seletusjõudu omab. Kõigi teaduste väga kiire areng viimase paarisaja aasta jooksul on viinud kõrge spetsialiseerumisastmeni ka maateadlaste seas. Selle tulemiks on see, et keskmine maateadlane on küll hea spetsialist oma kitsal erialal, kuid omab piiratud ülevaadet maateadusest kui tervikust. Maateadused on siiski üksteisega tihedalt põimunud, mis on pannud aluse [[Maa-süsteemi teadus]]e tekkele, mis üritab ~~erinevate~~eri teadusharude tulemusi sünteesida ning ühtseks tervikuks siduda. Maateadusele on omane see, et uuritav objekt on tihti ligipääsmatu. Näiteks [[vahevöö]] [[kivim]]id, [[pilved]] [[atmosfäär]]is jne. Raskemaks teeb asja ka see, et uuritavad objektid ei asu meist eemal mitte ainult kolmemõõtmelises ruumis, vaid ka ajas. Maateadlasi huvitab näiteks, missugune oli Maa atmosfääri koostis 4 miljardit aastat tagasi, kuidas tekkis [[Kuu]], kuidas ja kus tekkis [[elu]] jne. 18. rida: Maateadused võib klassifitseerida kuue suure alajaotuse alla: Teadusharud, mis tegelevad [[Vesi\|vee]] ja [[Õhk\|õhuga]], kas siis atmosfääris, [[maakoor]]es või selle pinnal. Siia kuuluvad [[meteoroloogia]], [[hüdroloogia]], [[glatsioloogia]], [[hüdrogeoloogia]], [[okeanograafia]], [[klimatoloogia]] jne. Tahke Maa koostist ja ehitust ning ~~selle~~ kujunemise seaduspärasusi uurivad teadusharud, kuhu kuuluvad [[mineraloogia]], [[petroloogia]], [[sedimentoloogia]], [[geotektoonika]], [[struktuurigeoloogia]], [[geokeemia]], [[geofüüsika]] jne. Maa [[pinnavorm]]ide ~~ning~~ja nende tekke uurimise, kirjeldamise ~~ning~~ja klassifitseerimisega tegeleb [[geomorfoloogia]]. Maa ajaloo ja arenguga seotud teadusharud, nagu [[paleontoloogia]], [[stratigraafia]], [[geokronoloogia]] jne. Maateaduste rakendused, mis on seotud inimkonna praktiliste vajaduste rahuldamisega. Siia kuuluvad maavarade otsimine, [[ehitusgeoloogia]], [[vulkaanipurse]]te ~~ning~~ja [[ilm]]a ~~ennustamine~~prognoosimine, [[agronoomia]] jne. Teadused, mis ei uuri otseselt Maad, vaid teisi planeete, kasutades selleks Maa uurimiseks väljatöötatud meetodeid, nimetatakse samuti maateadusteks. [[Kuu]], [[Marss\|Marsi]], [[Veenus]]e ja teiste Maa-lähedaste taevakehade uurimine kuulub [[planetoloogia]] valdkonda.

Maateadus: erinevus redaktsioonide vahel