Redaktsioon: 15. september 2019, kell 22:13 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. juuli 2020, kell 17:51 redigeeri eemalda Castellum (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 28 439 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
34. rida: \| märkused = }} '''Maldiivid''' (ametlikult '''Maldiivi Vabariik''') on [[saareriik]] [[India ookean]]is. Riik koosneb 26 [[atoll]]i moodustavast 1192 saarest, millest [[2014]]. aastal oli 188 asustatud.<ref name="plr6c" /> Maldiivid on [[pindala]]lt ja [[rahvaarv]]ult [[Aasia]] väikseim riik. See on maailma väikseim riik, mille rahvaarv on üle 100 000 elaniku. Maldiivid on maailma madalaima suurima geograafilise kõrguspunktiga riik, riigi kõrgeim punkt asub 2,4 meetrit üle merepinna. == Nimi == Nimi "Maldiivid" tähendab Malé saari. [[Sanskriti keel]]es tähendab ''maladvipa'' pärjakujuliselt asetsevat saarte gruppi.<ref name="tLqTf" /> Seni ei olda päris kindlad, millise keele alusel on Maldiivid oma nime saanud. Malé võib tuletuda [[malajalami keel]]e sõnadest ''maala'' ('pärg') ja ''dweepu'' ('saar') või [[tamili keel]]e sõnadest ''maalai'' ('pärg') ja ''theevu'' ('saar'). [[Maldiivi keel]]es kutsutakse maldiivlasi ''Dhivehin'', mis tuletub nimisõnast ''theevu'' ('saar'). == Asend == Maldiivid asuvad Aasiast [[lõuna]]s India ookeanis. Riik asub [[India]]st ja [[Sri Lanka]]st [[edel]]as. Saartest [[ida\|itta]] jääb [[Lakadiivi meri]] ja [[lääs\|läände]] [[Araabia meri]]. Maldiivide lähim kaugus [[Euraasia]] mandril asuvast Indiast on 430 kilomeetrit ja Sri Lankast 717 kilomeetrit. Lähim Indiale kuuluv saar Minicoy asub Maldiividest 128 kilomeetri kaugusel.<ref name="5pwjH" /> == Loodus == [[Pilt:Pandanus_odorifer_(14637587503).jpg\|pisi\|püsti\|Pulbi-kruvipuu (''Pandanus odorifer'')]] Maldiivi saarestik ulatub 823 kilomeetri pikkuselt [[põhi\|põhjast]] lõunasse kahe rööbiti kulgeva madala korallsaarte ahelikuna. Saarestiku keskosa laius on 133 kilomeetrit.<ref name="BfCdu" /> Riigi rannajoone pikkus on 644 kilomeetrit. Saarestikku läbib 4 suurt väina. Maldiividele kuulub maailma suuruselt 8. [[korallriff]]ide piirkond, mis hõlmab 5% maailma korallriffide koguhulgast.<ref name="Ahmed Shareef 2010">Ahmed Shareef. "Fourth National Report to the Convention on Biological Diversity Maldives." Ministry of Housing and Environment. 2010.</ref> === Pinnamood ===▼ Maapinna keskmine kõrgus mereveetasemest on 1,8 meetrit, riigi ~~kõrgeimaks~~kõrgeim ~~kohaks~~koht on Addu atolli Hithadhoo saarel asuv liivadüün, mille hari kõrgub 2,4 meetrini merepinnast.▼ ▲=== Pinnamood === ▲Maapinna keskmine kõrgus mereveetasemest on 1,8 meetrit, riigi kõrgeimaks kohaks on Addu atolli Hithadhoo saarel asuv liivadüün, mille hari kõrgub 2,4 meetrini merepinnast. Riigi suurim atoll on Huvadhu atoll (38,5 km²), mis koosneb 255 saarest ja on saarte arvu poolest maailma suurim atoll. Suurim saar on Lamau atolli kuuluv Gan (6,1 km²).<ref>Tony George Puthucherril. "Towards Sustainable Coastal Development: Institutionalizing Integrated Coastal Zone Management and Coastal Climate Change Adaptation in South Asia." Brill Nijhoff, 2015</ref> Fuvahmulahi atollil asuvad riigi ainsad [[mageveekogu]]d Bandaara Kilhi (pindalaga 5,8 hektarit) ja Dhadimagi Kilhi (pindalaga 6,3 hektarit) <ref name="ReferenceA">Lionel Bolnet. "Les Maldives." 2019</ref>. Addu atolli Hulhumeedhoo saarel asub märgala.▼ === Taimestik ===▼ Metsaga on kaetud 3% riigi pindalast, puistu moodustavad põhiliselt [[mangroov]]isalud.<ref name="tLqTf" /> Saartel on kokku kirjeldatud 13 liiki mangroove. Riigi maismaal on kirjeldatud 583 taimeliiki.<ref name="Ahmed Shareef 2010"/> 270 taimeliiki leidub looduses, neist erilisemad on pulbi-kruvipuu (''Pandanus odorifer'') teisendid.<ref name="ReferenceA"/>.▼ === Loomastik ===▼ ▲Riigi suurim atoll on Huvadhu atoll (38,5 km²), mis koosneb 255 saarest ja on saarte arvu poolest maailma suurim atoll. Suurim saar on Lamau atolli kuuluv Gan (6,1 km²).<ref>Tony George Puthucherril. "Towards Sustainable Coastal Development: Institutionalizing Integrated Coastal Zone Management and Coastal Climate Change Adaptation in South Asia." Brill Nijhoff,. 2015</ref> Fuvahmulahi atollil asuvad riigi ainsad [[mageveekogu]]d Bandaara Kilhi (pindalaga 5,8 ~~hektarit~~[[hektar]]it) ja Dhadimagi Kilhi (pindalaga 6,3 hektarit) .<ref name="ReferenceA">Lionel Bolnet. "Les Maldives." 2019</ref>. Addu atolli Hulhumeedhoo saarel asub märgala. ▲=== Taimestik === ▲Metsaga on kaetud 3% riigi pindalast, puistu moodustavad põhiliselt [[mangroov]]isalud.<ref name="tLqTf" /> Saartel on kokku kirjeldatud 13 liiki mangroove. Riigi maismaal on kirjeldatud 583 taimeliiki.<ref name="Ahmed Shareef 2010"/> 270 taimeliiki leidub looduses, neist erilisemad on pulbi-kruvipuu (''Pandanus odorifer'') teisendid.<ref name="ReferenceA"/>. ▲=== Loomastik === Maldiivide vetes on tuvastatud 37 hailiiki, neist haruldaseim on vaalhai.<ref name="Ahmed Shareef 2010"/> Riigist on leitud 2 liiki [[kahepaiksed\|kahepaikseid]]: ''Duttaphrynus melanostictus'' ja ''Hoplobatrachus tigerinus.'' <ref name="mg0uG" /> Roomajatest on riigis kirjeldatud [[agaam]]i, skinki ''Lygosoma albopunctata'' ja [[maja-kihvmadu]] (''Lycodon aulicus'') ning 5 liiki kilpkonnalisi.<ref name="Ahmed Shareef 2010"/> 69. rida ⟶ 63. rida: Imetajatest on endeemsed 2 [[käsitiivalised\|käsitiivaliste]] liiki. Riigi vetes on kohatud 21 liiki imetajaid.<ref name="Ahmed Shareef 2010"/> === Kliima ===▼ ▲=== Kliima === Maldiividel valitseb [[ekvatoriaalne kliima]]. Riigi kirdeosas on [[mussoonkliima]] [[november\|novembrist]] [[märts]]ini, edelas aga [[juuni]]st [[august]]ini.<ref name="tLqTf" /> Madalad saared on eriti mõjutatud tormide ja [[tsunami]]de tekitatud lainetusest. [[2004. aasta India ookeani maavärin\|2004. aasta maavärina]] tõttu nõudis Maldiividele jõudnud tsunami 82 inimese elu ja 24 inimest jäi kadunuks. Tsunami ujutas riigi pealinna Malé territooriumi üle 2/3 ulatuses. === Keskkonnakaitse ===▼ ▲=== Keskkonnakaitse === Maldiivid kuuluvad Maldiivide-Lakshadweepi-Chagose saarestike troopilisse ökoregiooni. === Keskkonnaprobleemid ===▼ Saarte madalast geograafilisest kõrgusest tingituna on Maldiivide ~~suurimaks~~suurim ~~keskkonnaprobleemiks~~keskkonnaprobleem kliimasoojenemisest tingitud ookeanivee taseme tõus. Riigi poliitikud on ~~kliimasoojenemise vastu~~ rahvusvahelistel konverentsidel võtnud sõna ~~võtnud~~ kliimasoojenemise vastu. ~~Probleemile~~Pööramaks ~~tähelepanu~~probleemile ~~pööramiseks~~tähelepanu, korraldas Maldiivide valitsus [[17. oktoober\|17. oktoobril]] [[2009]] istungi 5 meetri sügavusel vee all.<ref name="ecuq0" />▼ ▲=== Keskkonnaprobleemid === ▲Saarte madalast geograafilisest kõrgusest tingituna on Maldiivide suurimaks keskkonnaprobleemiks kliimasoojenemisest tingitud ookeanivee taseme tõus. Riigi poliitikud on kliimasoojenemise vastu rahvusvahelistel konverentsidel sõna võtnud. Probleemile tähelepanu pööramiseks korraldas Maldiivide valitsus [[17. oktoober\|17. oktoobril]] [[2009]] istungi 5 meetri sügavusel vee all.<ref name="ecuq0" /> Riigi teised keskkonnaprobleemid on kalavarude ülepüük, elupaikade kadumine, reostamine ja intensiivne inimtegevus korallriffidel. == Riigikord == Maldiivid on presidentaalne [[vabariik]]. Riigipea on president, kes on ühtlasi ka valitsusjuht. President valitakse ametisse 5- aastaks, soovi korral on tal võimalus kandideerida ~~ametisse~~ teiseks ametiajaks.<ref name="tLqTf" /> [[Seadusandlik võim]] riigis kuulub ~~1-kojalisele~~ühekojalisele parlamendile. Parlamendi moodustavad 87 liiget, kes valitakse ametisse 5- aastaks. Riigis tegutsevad ametlikult registreeritud parteid: 97. rida ⟶ 86. rida: Maldiivide esimene [[põhiseadus]] võeti vastu [[1932]]. Praegune kehtiv põhiseadus ratifitseeriti [[7. august]]il [[2008]]. Riigi kõrgeim kohtuorgan on ülemkohus, kuhu kuulub ülemkohtunik ja 6 kohtunikku. == Haldusjaotus == Maldiividel on 2 linna ([[Malé]] ja [[Addu]]), 19 atolli ja 189 saart, millel on saarenõukogud. [[2008]]–[[2010]] oli riik jagatud 7 provintsiks. == Rahvastik == Maldiivide rahvaarv oli [[2014]]. aasta rahvaloenduse andmetel 407 660 inimest, kellest 338 434 on maldiivlased. Riigis elas 230 453 meest ja 177 207 naist.<ref name="plr6c" /> Pealinnas ~~Malé~~Malés elas 153 904 elanikku ja Põhja-Thiladhunmathi atollil 13 672 elanikku. Mujal oli elanike arv väiksem. 2014. aasta rahvaloenduse järgi oli 27% elanikest nooremad kui 15-eluaastat, 68% vanuses 15-64-eluaastat ja vanemad kui 65-eluaastat moodustavad 5% rahvastikust. 109. rida ⟶ 98. rida: Maldiivide esimene rahvaloendus peeti [[1977]]. == Riigikaitse == Riigikaitset korraldab Maldiivide Riiklik Kaitsejõud. Kaitsejõudude koosseisu kuulub merejalaväe üksus, julgeolekuüksus ja ~~rannavalve~~rannikuvalve. Lisaks siseprobleemidele on Maldiivide kaitsejõud pidanud tõrjuma Tamili Tiigrite provokatsioone. ~~Rannavalve~~Rannikuvalve koosseisu kuulub mitu patrullpaati. Kaitsejõududele kuulub 2 HAL Dhruvi helikopterit. == Majandus == Maldiivide peamine majandusharu on [[turism]].<ref name="tLqTf" /> Lisaks tegeletakse [[kalandus]]ega. Põllumajandusmaad on ~~riigis~~ 23,3% riigi pindalast . [[2015]] olid riigi peamised ekspordipartnerid [[Tai]] 18%, [[Prantsusmaa]] 12.,1% ja [[Saksamaa]] 10,7% mahus. Peamised impordipartnerid olid [[Araabia Ühendemiraadid]] 18,4%, [[Singapur]] 13,8% ja [[Hiina]] 10,6% mahus. == ~~Taristu~~ Teed== [[Pilt:Sinamal%C3%A9_Bridge_immediately_after_completion.jpg\|pisi\|Sinamalé sild]] Maldiivide ~~kattega~~kõvakattega teede kogupikkus on 88 kilomeetrit, millest 60 kilomeetrit asub Malés, 14 kilomeetrit Addu atollil ja 14 kilomeetrit Laamu atollil.<ref name="tLqTf" /> Addu saarel asub väike kiirteelõik. 3 saart on ühendatud tammiga. 2018 avati Malé ja Hulhulé saari ühendav Sinamalé sild. Riigis on 11 lennuvälja, millest 2 on sillutatud maandumisradadega. Riigi peamine [[sadam]] on Malé. Linnades toimib väike bussivõrgustik. == Eesti ja Maldiivide suhted == [[Eesti]] ja Maldiivid sõlmisid [[diplomaatilised suhted]] [[22. märts]]il [[1994]]. Nüüdisajal on Maldiivid muutunud eestlaste seas populaarseks turismisihtkohaks. == Ajalugu == [[Singalid\|Singalite]] [[eepos]]e "Mahavansa" järgi jõudis Maldiividele üks prints Vijaya laevastiku laevadest umbes 500 eKr. [[Kreeka]] ajaloolane Philostorgius mainis [[350]]. aasta paiku Diva saarelt pärit Theophilust, kes saadeti himjariite ~~misjoneerima~~missioneerima. Saarte esimesed teadaolevad asukad olid India edelaosast pärit [[draviidid\|draviidi]] kalamehed, kes [[3. sajand eKr\|3. sajandil eKr]] saartele asudes tõid kaasa [[budism]]i ja rajasid kuningriigi. Ajaloolane Hassan Ahmed Maniku loendas [[1990]]. aastal arheoloogilisi budistlikke objekte kokku 59 väikesaarel, neist suurimad asuvad Haddhunmathi atollil. [[11. sajand]]il vallutas osad atollid Chola keiser Raja Raja Chola I. 145. rida ⟶ 134. rida: 1970.-ndatel algas riigis poliitiline võimuvõitlus. [[1975]] arreteeriti ja saadeti asumisele peaminister Ahmed Zaki. [[1978]] põgenes president Nasir Singapuri ja uueks presidendiks sai [[Maumoon Abdul Gayoom]]. Kuigi Gayoomi ajal valitses riigis poliitiline stabiilsus, kujunes tema valitsemisaja lõpuks suur [[riigivõlg]]. [[1980]], [[1983]] ja [[1988]] üritasid Nasiri toetajad läbi viija [[riigipöördekatse]]id. 1988 riigipöördekatses sekkusid India üksused, et taastada Maldiividel kord. [[26. detsember\|26. detsembril]] [[2004]] tabas Maldiive [[2004. aasta India ookeani maavärin]]ast põhjustatud tsunami, mille tõttu hukkus riigis 82 inimest. Gayoomi viimastel valitsemisaastatel hakkasid riigis uued poliitilised liikumised nõudma demokraatlikke reforme. [[2008]] peeti uue põhiseaduse alusel esimesed mitme kandidaadiga presidendivalimised ja riigi uueks presidendiks sai [[Mohamed Nasheed]]. Nasheed alustas mitmete reformidega. [[23. detsember\|23. detsembril]] [[2011]] islami kaitseks peetud meeleavaldusel osales 20 000 inimest. Kui siseministri korraldusel vahistas armee [[16. jaanuar]]il [[2012]] kriminaalkohtu esimehe Abdulla Mohamedi, põhjustas see opositsiooni rahutusi. Nasheed astus [[7. veebruar]]il 2012 presidendiametist tagasi, kuna politsei oli meeleavaldajate poole üle läinud. [http://www.err.ee/364214/maldiivide-president-astus-rahutuste-tottu-tagasi Heikki Aasaru. "Maldiivide president astus rahutuste tõttu tagasi." ERR, 7. veebruar 2012.] [[8. oktoober\|8. oktoobril]] 2012 Nasheed arreteeriti ja [[märts]]is [[2013]] mõisteti 13- aastaks vangi. Uus president [[Mohammed Waheed Hassan]] kuulutas 2013 välja presidendivalimised, mille esimeses voorus [[7. september\|7. septembril]] 2013 sai Nasheed 45,45% häältest, kuid valimistulemus tühistati. Kordusvalimistel sai riigi presidendiks endise riigipea Gayoomi poolvend [[Abdulla Yameen]]. Yameen on ajanud ~~Hiinaga~~[[Hiina RV]]-ga sõbralikku poliitikat. Riigis pole sisekonfliktid aga vaibunud. [[2015]] arreteeriti asepresident Ahmed Adheeb ja [[4. november\|4. novembril]] 2015 kuulutas Yameen valitsusvastaste rahutuste tõttu riigis välja eriolukorra, mis kehtis [[10. november\|10. novembrini]] 2015. == Haridus==▼ ▲== Haridus== Maldiivide haridussüsteem jaguneb [[põhiharidus]]eks, [[keskharidus]]eks ja [[kõrgharidus]]eks. Kooliharidust alustatakse 5-aastaselt. [[Põhikool]] kestab 5 aastat. Keskharidus jaguneb alam- ja ülemastmeks. Alamaste kestab 5 ja ülemaste 2 aastat. Riigis on mitu [[ülikool]]i, neist vanim on [[1973]]. aastal rajatud Maldiivide riiklik ülikool. == Kultuur ==▼ ▲== Kultuur == Hukuru mošee on riigi vanim säilinud mošee, mis valmis [[1656]]. Riigi suurim kino on Schwack Cinema. Malés asuv rahvuslik jalgpallistaadion mahutab kuni 10 000 pealtvaatajat. 1952 avati rahvusmuuseum. Malés asub riiklik kunstigalerii. Maldiivide sportlased on olümpiamängudel osalenud alates [[1988. aasta suveolümpiamängud]]est [[Soul]]is. Riigi sportlased pole saanud olümpiamängudelt medaleid ~~saanud~~. == Viited == {{viited\|allikad= <ref name="plr6c">[http://statisticsmaldives.gov.mv/census-2014/ Maldiivide 2014. aasta rahvaloenduse tulemused.]</ref> <ref name="tLqTf">[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/mv.html USA Luure Keskagentuuri ülevaade.]</ref> <ref name="5pwjH">[https://maldivesfinest.com/location-map Maldiivide kaardi kirjeldus 2017 andmetel.]</ref> <ref name="BfCdu">[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Indonesia-to-Mongolia/Maldives.html Ülevaade Maldiividest.]</ref> <ref name="mg0uG">[http://amphibiaweb.org/index.html Maailma kahepaiksete andmebaas. Maldiivid. Vaadatud 4. aprillil 2017.]</ref> <ref name="NdPwl">[https://avibase.bsc-eoc.org/checklist.jsp?region=MV Maldiivide linnustik 2013 andmetel.]</ref> <ref name="ecuq0">[http://www.err.ee/394110/maldiivide-valitsus-protestis-vee-all-kliimamuutuste-vastu Sven Randlaid. "Maldiivide valitsus protestis vee all kliimamuutuste vastu"." ERR, 17. oktoober 2009.]</ref> }} ==Välislingid== * [[Heiki Suurkask]]. [https://epl.delfi.ee/valismaa/d?id=51148297 "Maldiivide mure: kes müüks vette kaduvale riigile uue kodumaa?"] EPL, 11. november 2008. {{Rahvaste Ühendus}} 183. rida ⟶ 170. rida: {{koord \|type=country \|region=MV}} [[Kategooria:Maldiivid\| ]]▼ [[Kategooria:Riigid]]▼ [[Kategooria:Aasia maad]] [[Kategooria:Rahvaste Ühenduse maad]] ▲[[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:India ookeani saarestikud]] ▲[[Kategooria:Maldiivid\| ]]

Maldiivid: erinevus redaktsioonide vahel