Redaktsioon: 19. mai 2020, kell 07:40 redigeeri Ursus scribens (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 21 248 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. juuli 2020, kell 05:52 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
2. rida: ==Elukäik== Erna Viitol sündis [[Valgamaa]]l Lõve vallas Helme kihelkonnas Ala (praegu Liva) külas taluniku perekonnas. Ta õppis [[Tõrva]]s [[Patküla]] algkoolis (~~1928 –1934~~1928–1934) ja seejärel [[Tõrva Gümnaasium]]is. [[1939]]. aastal sooritas ta eksternina eksamid [[Tartu Poeglaste Gümnaasium]]i juures ning läks siis [[Rootsi]], kus õppis [[Stockholm]]i lähedal [[Viggbyholm]]i Örjarsgårdeni vabakoolis võõrkeeli, kunstiajalugu, [[akvarell]]i ja skulptuuri. Tema esimeseks kunstiõpetajaks oli Victor Penzias, kelle juhendamisel algasid ka modelleerimistunnid. 1940. aasta kevadel kodumaale naasnud, õppis ta aasta [[Tallinna Toitlustustehnikum]]is ning astus 1944. aasta sügisel [[Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kool]]i (hiljem Tallinna Riiklik Tarbekunsti Instituut, seejärel Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut) skulptuuri erialale, lõpetades instituudi [[Ferdi Sannamees\|Ferdi Sannamehe]] õpilasena [[1950]]. aastal. Elas aastatel ~~1949 –1966~~1949–1966 Saue külas Kanama lähedal. Alates [[1956]]. aastast vabakunstnik. 13. rida: ==Looming== Viitol on viljelenud vabaplastilisi kompositsioone, [[keraamika]]t ja [[portree]][[skulptuur]]i. Ta on teinud ka vaskplekist pannoosid. Realistliku põhilaadiga figuraalsed kompositsioonid 1950. aastate loomingus ("Külvaja" (kips, 1957. Tartu Kunstimuuseum), "Kettaheitja" (kips, 1959. EKM) "Torupillimängija" (kips, 1958. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum), "Lambapügaja" (šamott, 1959. Erakogu), "Linnutalitaja" (šamott, 1962. Erakogu), "Maisikasvataja" (kips, 1966. Erakogu) asendusid 1960.–1970. aastail ajastuomases stilisatsioonis dekoratiivsema loominguga ("Hommik" (~~epoksüüdvaik~~epoksüvaik, 1967. Pelgulinna Sünnitusmaja), "Tüdruk tuviga" (~~epoksüüdvaik~~epoksüvaik, 1969. Tallinna Pioneeride Palee), "Kalurid" (kips, 1968, pronks Kirovi kalurikolhoosi skulptuuripark), "Ema ja laps" (pronks, 1971. Kiili lasteaed) jt. Erna Viitol on loonud tuntud kultuuriinimeste [[Heino Kiik\|Heino Kiige]], [[Ellen Niit\|Ellen Niidu]], [[Lilli Promet]]i, [[Aino Kallas]]e, Soome veterinaariateadlase, professor [[Hakon Westermark]]i, Dresdeni ooperiteatri solisti Horand Friedrichi jt portreid, ta on portreteerinud ka perekonnaliikmeid ja inimesi lähedasest suhtlusringist. Viitoli teoseid on [[Eesti Kunstimuuseum]]i, [[Tartu Kunstimuuseum]]i ning [[Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum]]i kogudes, mitmes riigis asuvates erakogudes ning Helsingi Veterinaariakolledžis. 2000. aastal püstitati Valgamaale [[Riidaja]] külla [[Ants Taul]]i torupillimuusika keskuse õuele Erna Viitoli pronksskulptuur "Torupillimängija". 31. juulil 2009 avati [[Ungari]]s [[Kiskőrös]]i linnas [[Sándor Petőfi]] muuseumi aias Petőfi tõlkijatele pühendatud skulptuuride pargis Viitoli loodud Ellen Niidu pronks[[büst]]. 20. rida: Erna Viitoli töid on eksponeeritud näitustel alates 1952. aastast. Isikunäitused: * 1970 – [[Tallinna Kunstihoone galerii]] * 2000 – [[Adamson-Ericu muuseum]] Tallinnas * 2000 – [[Tõrva Kirik-Kammersaal]] * 2010 – Tõrva Kirik-Kammersaal ==Isiklikku== Erna Viitoli emapoolne vanavanaisa oli 1860. aastate rahvusliku liikumise ettevõtmistes aktiivselt osalenud [[Helme]] koolmeister ja kirjamees [[Märt Jakobson]] (1828–1904), isapoolne vanavanaisa Jaan Proosa (1826–1913) oli [[Lõve]] kooli juhataja. Luuletaja, tõlkija ja kirjandusloolane [[Livia Viitol]] on tema tütar. ==Viited== {{viited}} {{viited}}3. Erna Viitol 70. Reede (1989. aastani Sirp ja Vasar) nr 19 (2328). 11 mai, 1990, lk 9.▼ ==Välislingid== ▲~~{{viited}}3.~~ * Erna Viitol 70. Reede (1989. aastani Sirp ja Vasar) nr 19 (2328). 11 mai, 1990, lk 9. * [http://www.muis.ee/search#Tulemused Erna Viitoli teosed eesti muuseumide kogudes]

Erna Viitol: erinevus redaktsioonide vahel