Erna Viitol: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
2. rida:
 
==Elukäik==
Erna Viitol sündis [[Valgamaa]]l Lõve vallas Helme kihelkonnas Ala (praegu Liva) külas taluniku perekonnas. Ta õppis [[Tõrva]]s [[Patküla]] algkoolis (1928 –19341928–1934) ja seejärel [[Tõrva Gümnaasium]]is. [[1939]]. aastal sooritas ta eksternina eksamid [[Tartu Poeglaste Gümnaasium]]i juures ning läks siis [[Rootsi]], kus õppis [[Stockholm]]i lähedal [[Viggbyholm]]i Örjarsgårdeni vabakoolis võõrkeeli, kunstiajalugu, [[akvarell]]i ja skulptuuri. Tema esimeseks kunstiõpetajaks oli Victor Penzias, kelle juhendamisel algasid ka modelleerimistunnid.
 
1940. aasta kevadel kodumaale naasnud, õppis ta aasta [[Tallinna Toitlustustehnikum]]is ning astus 1944. aasta sügisel [[Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kool]]i (hiljem Tallinna Riiklik Tarbekunsti Instituut, seejärel Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut) skulptuuri erialale, lõpetades instituudi [[Ferdi Sannamees|Ferdi Sannamehe]] õpilasena [[1950]]. aastal.
 
Elas aastatel 1949 –19661949–1966 Saue külas Kanama lähedal.
 
Alates [[1956]]. aastast vabakunstnik.
13. rida:
 
==Looming==
Viitol on viljelenud vabaplastilisi kompositsioone, [[keraamika]]t ja [[portree]][[skulptuur]]i. Ta on teinud ka vaskplekist pannoosid. Realistliku põhilaadiga figuraalsed kompositsioonid 1950. aastate loomingus ("Külvaja" (kips, 1957. Tartu Kunstimuuseum), "Kettaheitja" (kips, 1959. EKM) "Torupillimängija" (kips, 1958. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum), "Lambapügaja" (šamott, 1959. Erakogu), "Linnutalitaja" (šamott, 1962. Erakogu), "Maisikasvataja" (kips, 1966. Erakogu) asendusid 1960.–1970. aastail ajastuomases stilisatsioonis dekoratiivsema loominguga ("Hommik" (epoksüüdvaikepoksüvaik, 1967. Pelgulinna Sünnitusmaja), "Tüdruk tuviga" (epoksüüdvaikepoksüvaik, 1969. Tallinna Pioneeride Palee), "Kalurid" (kips, 1968, pronks Kirovi kalurikolhoosi skulptuuripark), "Ema ja laps" (pronks, 1971. Kiili lasteaed) jt.
 
Erna Viitol on loonud tuntud kultuuriinimeste [[Heino Kiik|Heino Kiige]], [[Ellen Niit|Ellen Niidu]], [[Lilli Promet]]i, [[Aino Kallas]]e, Soome veterinaariateadlase, professor [[Hakon Westermark]]i, Dresdeni ooperiteatri solisti Horand Friedrichi jt portreid, ta on portreteerinud ka perekonnaliikmeid ja inimesi lähedasest suhtlusringist. Viitoli teoseid on [[Eesti Kunstimuuseum]]i, [[Tartu Kunstimuuseum]]i ning [[Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum]]i kogudes, mitmes riigis asuvates erakogudes ning Helsingi Veterinaariakolledžis. 2000. aastal püstitati Valgamaale [[Riidaja]] külla [[Ants Taul]]i torupillimuusika keskuse õuele Erna Viitoli pronksskulptuur "Torupillimängija". 31. juulil 2009 avati [[Ungari]]s [[Kiskőrös]]i linnas [[Sándor Petőfi]] muuseumi aias Petőfi tõlkijatele pühendatud skulptuuride pargis Viitoli loodud Ellen Niidu pronks[[büst]].
20. rida:
Erna Viitoli töid on eksponeeritud näitustel alates 1952. aastast.
 
Isikunäitused:
* 1970 – [[Tallinna Kunstihoone galerii]]
* 2000 – [[Adamson-Ericu muuseum]] Tallinnas
* 2000 – [[Tõrva Kirik-Kammersaal]]
* 2010 – Tõrva Kirik-Kammersaal
 
==Isiklikku==
Erna Viitoli emapoolne vanavanaisa oli 1860. aastate rahvusliku liikumise ettevõtmistes aktiivselt osalenud [[Helme]] koolmeister ja kirjamees [[Märt Jakobson]] (1828–1904), isapoolne vanavanaisa Jaan Proosa (1826–1913) oli [[Lõve]] kooli juhataja.
 
Luuletaja, tõlkija ja kirjandusloolane [[Livia Viitol]] on tema tütar.
 
==Viited==
{{viited}}
{{viited}}3. Erna Viitol 70. Reede (1989. aastani Sirp ja Vasar) nr 19 (2328). 11 mai, 1990, lk 9.
 
==Välislingid==
{{viited}}3. * Erna Viitol 70. Reede (1989. aastani Sirp ja Vasar) nr 19 (2328). 11 mai, 1990, lk 9.
* [http://www.muis.ee/search#Tulemused Erna Viitoli teosed eesti muuseumide kogudes]