'''Tallinna Olümpiapurjespordikeskus''' (lühend '''TOP''', '''Pirita Purjespordikeskus''') on seoses 1980. aaasta olümpiapurjeregatiga Pirita jõe suudmesse rajatud sadama- ja spordikompleks.
== Kirjeldus ==
SpordikompleksSpordikompleksi projekteeritiprojekteerisid arhitektidearhitektid [[Henno Sepmann]]i, [[Peep Jänes]]e, [[Ants Raid]]i ja [[Avo-Himm Looveer]]i poolt 193 000 m² suurusel maa-alale [[1980. aasta suveolümpiamängud|1980. aasta olümpiaregatiks]]. Sinna kuulus 18 hoonet: jõe- ja meresadam 470 alusele, jahtklubi, ellingud, töökojad, pressikeskus ja laevakujuline olümpiaküla 632 voodikohaga. Poolsaarena lõikus jõesadamasse tseremooniaväljak, mille tipus sirutus konsoolina jõe kohale platvorm olümpiatulega. Jõe vastaskaldale monteeriti tribüünid 5000 pealtvaatajale.
Oma suuruse tõttu kujutas TOP endast Eesti 20. sajandi arhitektuuri kontekstis haruldast spordilinnakut. Peahoone esindab [[1970]]. aastate lõpu [[modernism|hilismodernistlikku]] arhitektuuri. Kompleksi idee oli peahoones omaette mikrokeskkonna loomine, kus oma tänavate ja väljakutega tekib horisontaalne, rannikuga paralleelne madala mahu ning vertikaalse aktsendiga kerkiv hoone teiste erifunktsiooniliste hoonete vahel. Selline lahendus on Eestis ainulaadne.
[[1980. aasta suveolümpiamängud|1980. aasta suveolümpiamängudeks]] rajatud hoone võeti [[1997]]. aastal [[arhitektuurimälestis]]ena riikliku [[muinsuskaitse]] alla. [[1981]]. aastal pälvis keskus NSVLNSV Liidu riikliku preemia.
==Projekteerimine==
17. rida:
== Olümpia sõpruspuu ==
25.07. juulil 1980 avati Pirital skulptuurikompositsioon, mille kinkis Tallinnale [[Tšehhoslovakkia]] skulptor Zdeněk Němeček. See kujutas endast seitsme meetri kõrgust põimvõraga metallpuud, mille tüve ümbritsevad viis olümpiarõngast. Autor nimetas oma töö Olümpia sõpruspuuks. Němečeki sporditeemalisi skulptuure leidus ka teistes olümpialinnades. Moskva olümpiamängudes valmis lisaks Tallinna puule ka teine kompositsioon, mis seati üles Moskva olümpiakülas.<ref>Olümpia sõpruspuu, Sirp ja Vasar, 27.07.1980</ref>
