Redaktsioon: 5. mai 2019, kell 21:15 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 16. juuli 2020, kell 15:30 redigeeri eemalda TerminalMargaret (arutelu \| kaastöö) 8 muudatust Vabavara ei ole tasuta tarkvara (enne kasutas vabavara kahes vastuolulises tähenduses), eemaldatud vanad mitte-töötavad välislingid; mõned kirjavead parandatud Märgis: Teksti peitmine Uuem muudatus →
1. rida: {{See artikkel\| käsitleb vaba tarkvara nii, nagu seda määratleb Vaba Tarkvara Sihtasutus. Tasuta tarkvara kohta vaata [[~~priivara~~Tasuta tarkvara]].}} {{toimeta}} '''Vabavara''' ehk '''vaba tarkvara''' või '''vabatarkvara''' on [[Free Software Foundation]]i (Vaba Tarkvara Sihtasutus, FSF) määratluse kohaselt [[tarkvara]], mida saab ilma piiranguteta kasutada, kopeerida, uurida, muuta ja levitada. Vabadus sellistest piirangutest on vabavara kontseptsioonis niivõrd keskne, et vabavara vastand on [[omanduslik tarkvara]], mitte tarkvara, mida müüakse raha eest, nagu näiteks [[kommertstarkvara]]. Vabavara kohta kasutatakse vahel ka nimetusi ''libre software'', ''FLOSS'', ''FOSS'' või ''avatud [[lähtekood]]iga tarkvara''. 9. rida: Enamikku vabast tarkvarast levitatakse tasuta üle arvutivõrgu, n-ö liini pealt – või liiniväliselt (väljaspool arvutivõrke), levitamise marginaalse hinna eest, kuid hinna marginaalsus pole kohustuslik ja igaüks võib müüa koopiaid mistahes hinnaga. Läbivate suurtähtedega ingliskeelne termin "Open Source" ("avatud lähtekood") on lisatud definitsiooni, mis oli esialgselt loodud 1998. aastal [[Debian]]i ümberkirjutuses [[GNU]] "Vaba tarkvara" definitsioonist. Selle tulemusena on pea kõik avatud lähtekoodiga programmid ka vaba tarkvara, kuid on olemas mõned erandid. Ehkki avatud-lähtekoodi ja vaba tarkvara liikumised jagavad pea identseid litsentsikriteeriume ja arendusmetoodikaid, on Stallmani meelest kahe liikumise vastavad filosoofiad fundamentaalselt erinevad. Stallman toetab termineid "Vaba/avatud-lähtekoodi-tarkvara" ("Free/Libre/Open-Source Software", "FLOSS") ning "Vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara" ("Free and Open Source Software", "~~F/OSS~~FOSS"), et vastavalt viidata "avatud-lähtekoodi tarkvarale" ja "vabale tarkvarale", et mitte ilmtingimata kahe kampaania <!--aidake tõlkida sõna camp - http://dictionary.reference.com/search?q=camp -->vahel valida või neid lahutada, aga ta palub inimestel kaaluda "vaba tarkvara" kampaania toetamist. <!--seoses sellega peaks kasutajaid viitama" artiklile "avatud lähtekoodiga tarkvara vs vaba tarkvara" rohkema info jaoks, kuid ma kardan, et seda artiklit pole--> ~~"Vabavara"~~[[Tasuta tarkvara\|Tasuta tarkvara]] on tarkvara, mis on saadaval tasuta (ilma raha maksmata), kuid on üldjoontes [[Omanduslik tarkvara\|omanduslik]], kuna kasutajatel ei ole vabadust seda kasutada, kopeerida, uurida, muuta ja levitada. ~~Vabavara~~Tasuta tarkvara lähtekood pruugib või ei pruugi olla avaldatud ning luba muudetud versioonide edasijagamiseks pruugib või ei pruugi olla antud, seega ~~vabavara~~tasuta tarkvara on ''gratis'' ehk ''tasuta'' ja mitte ''libre'' ehk ''vaba''. == Ajalugu == 41. rida: Tarkvara, mis ei ole vaba tarkvara, on tuntud kui [[omanduslik tarkvara]] (''proprietary software''). See võib tulla kas mõnedega või üldse ilma ülaltoodud vabadustest ning peaaegu alati tuleb see lõppkasutaja litsentsilepinguga (End User License Agreement, EULA), mis näib tahtvat kasutada lepinguseadlust ja/või võlaõigusseadust eesmärgiga piirata kasutajate õigust tarkvara teatud viisidel kasutada.<!--käitada?--> FSF-i vaba tarkvara definitsioon jätab tähelepanuta hinna. Laserplaadid, mis sisaldavad vaba tarkvara, nagu näiteks [[Linuxi distributsioon\|GNU/Linuxi distributsioone]], on tavaliselt müüdavad. Kuna sellegipoolest on plaadiostjal vaba tarkvara vabadused, on see vaba tarkvara. ''[[Tasuta ~~õlle''~~ tarkvara\|Tasuta ~~(vabavara)~~tarkvara]], mis sisaldab piiranguid, mis on vastuolus FSF-i definitsiooniga, peetakse omanduslikuks. Näiteks on lähtekood kättesaamatu, edasilevitajatel (-tarnijatel) võib olla keelatud nõuda tasu, jne. ~~Mõned~~Inglise ~~inimesed~~keeles kasutavad mõned inimesed sõna "''libre"'', et välistada sõna ~~"vaba"~~''free'' kahemõttelisust (inglise "''free"'' on nii "vaba" kui "tasuta")~~. Siiski on need terminid enamasti kasutusel rohkem vaba tarkvara liikumises ning nad levivad aeglaselt edasi~~. Vaba tarkvara variatsioonid FSF-i definitsiooni järgi: 105. rida: [[Vaba tarkvara päev]] [[Avalik hüvis]] [[~~Priivara~~Tasuta tarkvara]] == Viited == 112. rida: == Välislingid == {{Commonskat\|Free software}} [http://www.riso.ee/wiki/Vaba-tarkvara Eesti Vabariigi IT koosvõime raamistiku vabatarkvara puudutavad peatükid] * [http://atveries.lv/cd/index-ee.html Läti Ülikooli Linuxi-keskuse vabatarkvaravalik] * [http://www.freewebs.com/freesofts4win/ The best free software for Windows XP and Windows Vista] [http://www.youtube.com/watch?v=9sJUDx7iEJwKlipp Richard Stallmann laulab Vaba tarkvara laulu] [http://www.tousauxbalkans.net/%D0%A1%D0%B0%D0%B4%D0%B8_%D0%BC%D0%BE%D0%BC%D0%B0_%D0%B1%D0%B5%D0%BB%D0%B0_%D0%BB%D0%BE%D0%B7%D0%B0 Bulgaaria tantsulaul ''Sadi moma bela loza''] Muusikaline inspiratsioon Richard Stallmannile

Vabavara: erinevus redaktsioonide vahel