Villu Toots: erinevus redaktsioonide vahel

'''Villu Toots''' ([[24. august]] [[1916]] – [[10. aprill]] [[1993]]) oli rahvusvaheliselt tuntud [[eesti]] [[Kalligraafia|kalligraaf]], raamatukunstnik, [[Pedagoog|pedagoog]], [[Paleograafia|šrifti ajaloo]] uurija ningja kirjaraamatute autor.

Villu Toots sündis 1916. aasta 24. augustil Karl Johannes ja Amalie Tootsi (sünd. Jaas) esimese lapsena [[Tallinn]]as [[Sikupilli]]s [[Lasnamäe]] [[Tallinna alumine tuletorn|Valge majaka]] lähedal väikeses puumajas. Poolteist aastat pärast poja sündi kolis algseltmuidu Tartumaalt pärit pere tagasi [[Tartu]]sse. Isa töötas kingsepana. Ema oli kodune, kuid tegeles õmblemisega.

Kooliteed alustas Villu [[Tartu kaubanduskool|Tartu Kaubanduskoolis]], kus lisaks tavalisele ainevalikule võis õppekavast leida ka kirjaõppekirjakunstiõppe. Sealsetes kunstnik [[Eduard Ahas|Eduard Ahase]] plakatkirjatundides saigi Villu esimesed šriftiteadmised. Kunsti- ja reklaamiringi juhendas Pallase graafik [[Hando Mugasto]], kes samuti mõnikord noormehele personaalset nõu andis. Toots oli abiturient, kui talt 1934. aastal hakati mitmesuguste kuulutuste ja teadaannete kujundusi tellima – nii oma koolist kui ka mujalt.<ref name="Toots305" />

Kirjakunsti õpetamisega loengutel ja seminaridel tegeles Villu Toots alates 1946. aastast<ref name="Toots1981" />. Huvi suurenemisest kirjakirjakunsti vastu tekkis vajadus põhjalikuma ja pikemajalise õppevormi järele. Samuti ei suutnud [[ERKI|Riiklik Kunstiinstituut]] väheste šriftitundide tõttu tagada küllaldast järelkasvu. 1965. aastal rajas Toots [[Tallinna Kultuuriülikool|Tallinna Kultuuriülikooli]] egiidi all kolmeaastase kursusega Kirjakunsti Kooli.<ref name="Toots1979" /> Õppima tuldi mitmest Eesti linnast ja sooviavaldusi saabus üle kogu Nõukogude Liidu. Toots oli Kirjakunsti Kooli asutaja, juhataja ja õppejõud – kõik ühes isikus. Töö käis ühemehekoolis õhtuti.<ref name="Toots1981" /> 1986. aastal andis Toots kooli taktikepi edasi Heino Kivihallile, kes oli üks tunnustatumaid Kirjakunsti Kooli kasvandikke<ref name="Toots1986" />. Kivihall jätkab Tootsi elutööd ka veel tänapäeval [[Tallinna Kalligraafia Kool|Tallinna Kalligraafia Koolis]] ja [[Tallinna Rahvaülikooli Kalligraafiastuudio|Tallinna Rahvaülikooli Kalligraafiastuudios]]<ref name="MzU4O" />. Villu Tootsi Kirjakunsti Kooli tuntumate lõpetajate hulka kuuluvad veel [[Villu Järmut]], [[Ilmar Vallikivi]], [[Henno Käo]], [[Emil Lausmäe]], [[Rein Maantoa]], [[Arvo Pärenson]], [[Ain Kaasik]] ja paljud teised.<ref name="Toots1979" />

Villu Tootsi üheks suuremaks panuseks Eesti kultuuriloos on tema kirjakunstiõpikud, mismilles vaatlevadkäsitletakse kirjakirjakunsti ajalugu, erinevaid šrifte ja trükikirju ning jagavadjagatakse õpetusi erinevatepaljude kirjastiilide omandamiseksõppimiseks. Lisaks on Tootsi sulest ilmunud kogumikke, mis annavad ülevaate tema loodud eksliibristest ja kalligraafilistest kunstiteostest. Ameerika Ühendriikide kalligraafiaajakiri Scribe pühendas 1978. aasta talve- ja 1979. aasta kevadnumbri Tootsi töödele.<ref name="ZUdz4" />

* „Õpime plakatkirja. Algteadmisi kirjakunstist“ (1949)

* „Tänapäeva kiri“ (1956)

* „300 burtu veidi. 300 шрифтов“ (Riia 1960)

* „Cовременный шрифт“ (Moskva 1966)

* „Kirjakunsti abc: laisulekirjad“ (1968)

* „Kirjakunsti abc: grotesk ehk plokk-kiri“ (1972)

* „Eesti kirjakunst 1940–1970“ (1973)

* „Kiri kui kunst“ (1981)

* „Kiri Eesti kultuuriloos“ (koostanud R. Loodus, 2002)

* „Kalligraafilisi etüüde“ (1976)

* „50 eksliibrist“ (1979)

* „Sule ja pintsli duett“ (1985)

Esimesed väliskontaktid leidis Toots [[Moskva]] kolleegide näol: Solomon Telingater, Vadim Lazurski, Pavel Kuzanjan ja Maksim Žukov. Väljaspool [[NSV Liit|NSV Liitu]] suhtlemine algas Tootsil 1954. aastal [[Brugge]] kalligraafi Jef Boudensiga, kes otsis eestlaselt abi raamatute kaastööl. Järgmisel aastal pöördus Toots omakorda samasuguse palvega sakslase Albert Kapri poole, kellel oli just ilmunud esikteos „Deutsche Schriftkunst. Ein Fachbuch für Schriftschaffende“. Kapri kaudu alustas Toots aastakümneid kestnud kirjavahetust Hermann Zapfiga, kes oli maailma üks juhtivaid kirjagraafikuid ja tüpograafe. Tema loomingu hulka kuuluvad populaarsed trükikirjad Optima ja Palatino. Kirja teel pidas Toots kontakti ka Inglise ülemkoja (n-ö kuninganna) kalligraafi Donald Jacksoni, Puerto Rico kunstniku Guillermo Rodriguez-Beniteze, jugoslaavia kunstniku Jovica Veljoviči ningja mitme ameerika kalligraafiga.<ref name="Toots305" />

Villu Toots abiellus Ann Leesaluga 18. jaanuaril 1941. Neil on ühine tütar Tiiu Sarv. 1991. aastal tähistas paar kuldpulmi. Villu Toots suri 10. aprillil 1993 ning on maetud [[Tallinna Metsakalmistu|Tallinna Metsakalmistule]]le.<ref name="V3eJG" />

* Loodus, Rein 1977Loodus. ''Ars Libri''. Tallinn: Kunst. 1977.

* Toots, Villu 1981Toots. ''Kiri kui kunst''. Tallinn: Ühiselu. 1981.

* Mikk, Vello Mikk (intervjueerija) 1986. ''Keskööprogramm. Kirjakunstnik Villu Toots – 70''. [raadiosalvestis] Tallinn: Eesti Raadio.