Tallinna Merelennujaam: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
Resümee puudub
Sadamas dislotseerus alates märtsist 1916 1. lennurajoooni üksus, alates detsembrist 1916 Läänemere lennudiviisi 1. brigaadi 3. divisjoni staap ja üks salk. 3. divisjonil oli lennujaam ka [[Osmussaar]]el ning hiljem [[Naissaar]]el ja [[Paldiski]]s. Jaam oli mõeldud ajutisena, sest [[Lennusadam|uut lennusadamat]] alles ehitati. Uue sadama valmimisel oleks lennujaam Piritalt viidud ära uude [[lennusadam]]asse. Pirita lennujaama ülem 1917. aastal oli kapten Sergei Antonovitš Lišin. Pirita lennujaamas oli 15 lennukit, kõik Setinin 9 tüüpi [[vesilennuk]]id.
 
Merelennujaam evakueeriti 23. veebruaril 1918. Lennukid lõhuti, mootorid ja väiksemad seadmed võeti kaasa transpordilaevaga Pallada. Ehitised jäid terveks.<ref>[[Toomas Türk]]. Lõpetamata, kuid tarvitamiskõlvuliktarvitamiskõlbulik. Lennusadam 1918-1940. // Vesilennukite angaar. Lennukuurist muuseumiks. [[Eesti Meremuuseum]]. Tallinn 2014. Lk 36 </ref>
 
==Ehitised==
Palju kasutati olemasolevaid ehitisi, näiteks [[kasarm]] ja [[laatsaret]] asus "Kalevi" seltsimajas, [[ohvitser]]id elasid aga [[Peterseni võõrastemaja]]s jõe paremal kaldal.
 
[[Vesilennuk]]ite ja nende hoolduse jaoks püstitati peamiselt puitsõrestikuga hooneid, mida katsid puit ja [[present]]. Aastatel 1919–1920 võeti kolm [[angaar]]i koost lahti, üks neist viidi [[Lasnamäe]]le [[Tallinna sõjaväelennuvälilennuväli|TallinnaLasnamäe sõjaväelennuväljalelennuväljale]]le ja teised kaks [[Tartu]]sse [[Raadi sõjaväelennuväli|Raadi sõjaväelennuväljale]] ning pandi seal uuesti kokku.
 
Seltsimaja põletati taganevate Nõukogude vägede poolt 1941. aasta suvel maha. Peterseni võõrastemaja põles 1944. aastal ja lammutati aastatel 1948–1951. Sadam ehitati 1960. aastatel oluliselt ümber. 1970. aastate II poolel ehitati kogu endine merelennujaama ala seoses [[Tallinna Olümpiapurjespordikeskus]]e rajamisega täiesti ringi ning tänapäeval pole Tallinna Merelennujaamast Pirital midagi alles.
74 252

muudatust