Friedrich II (Brandenburg): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '{{asenda:Toimeta}}{{asenda:Viitamata}} thumb|Friedrich II 16. või 17. sajandi kujutluses Pilt:Friedrich II 300f.jpg|thumb|Friedrich II...'
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 14. juuli 2020, kell 19:47

Friedrich II (19. november 1413 – 10. veebruar 1471), hüüdnimega "Raudne" (der Eiserne) ja mõnikord "Raudhammas" (Eisenzahn), oli Brandenburgi markkrahvkonna kuurvürst 1440. aastast kuni oma tagasiastumiseni 1470. aastal; ta oli Hohenzollernite dünastia liige.

Friedrich II 16. või 17. sajandi kujutluses
Friedrich II, Brandenburgi kuurvürst
Alexander Calandrelli tehtud kuju, 1898, endine Siegesallee, Berliin

Elulugu

Friedrich II sündis Tangermünde lossis (Burg Tangermünde), kui Tangermünde oli Brandenburgi markkrahvkonnas, Friedrich I-le, Brandenburgi esimesele Hohenzollernist valitsejale, ja tema naisele Elisabethile. Teise pojana olid tal vennad Johann Alkeemik ja Albrecht Achilles, kes mõlemad valitsesid samuti Brandenburgi kui markkrahvid.

1421. aastal, 8-aastasena, kihlati Friedrich Jadwiga Jagiellonkaga, kuid see suri 8. detsembril 1431, enne abielu toimumist.

Kui Friedrich I 1437. aastal tagasi tõmbus, andis ta oma saamatule vanemale pojale Johannile Bayreuthi vürstkonna, samas asus Friedrich II Brandenburgi valitsema. Erinevalt oma isast pöördus ta keiserlikust poliitikast kõrvale ja keskendus jõupingutustele rahustada kuurvürstkonna aadel ja linnad. Tülid Berliini linnaga algasid 1440. aastal tema plaanidest ehitada uus elukoht Spree jõe Cöllni saarele. 1448. aastal kulmineerus Berliner Unwille (nördimus) linna territooriumi loovutamise vastu kuurvürsti linnuse jaoks avalikuks mässuks, kui kodanikud ujutasid üle tulevase Stadtschlossi kaevetööd. Sellegipoolest võitis Friedrich II, kui palee ehitati ja linna õigusi otsustavalt piirati.

1453. aastal saadeti Friedrich II-le kui Brandenburgi markkrahvile Rhodoselt Püha Johannese rüütlite suurmeistri poolt kirjutatud kiri, milles ta teavitas teda Konstantinoopoli langemisest ja palus tal saata neile toetust, mis lubaks neil jätkata võitlust Türgi ohu vastu. Tema vastus on teadmata.

1454. ja 1455. aastal sõlmis ta Cöllni ja Mewe lepingud ning sai nendega Saksa ordu riigilt Neumarki tagasi. Väsinuna pikast võitlusest Pommeri hertsogkonnaga, astus ta 1470. aastal oma noorema venna Albrecht Achillesi kasuks tagasi, taandus Bayreuthi vürstkonda ja suri aasta hiljem Neustadt an der Aischis.

Perekond ja lapsed

11. juunil 1441 abiellus Friedrich II Saksimaa kuurvürsti Friedrich I tütre Katharinaga (1421 – 23. august 1476). Nad said kolm last (ja Friedrichil oli üks sohilaps):

  • Dorothea (u. 1446 – märts 1519)
  • Margarete (u. 1450 – 1489)
  • Johann (23. detsember 1406...16 - 1454)
  • Erasmus (u. 1452 - 1465)
Eelnev
Friedrich I
Brandenburgi kuurvürst
1440–1470
Järgnev
Albrecht Achilles