Arelaat: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
 
7. rida:
[[Karolingide impeerium|Karolingide]] Burgundia alajaotus oli algselt [[Kesk-Frangi riik|Kesk-Frangi riigi]] osa, mis eraldati 843. aasta [[Verduni leping]]uga keiser [[Lothar I (Frangi keiser)|Lothar I-le]], välja arvatud [[Burgundia hertsogkond]], mis läks [[Lääne-Frangi riik|Lääne-Frangi riigile]]. Aastaks 875 olid kõik Lothar I pojad surnud ilma pärijateta ja enamust Burgundia territooriumist valdas Lääne-Frangi kuningas [[Charles II Paljaspea]], välja arvatud need [[Ülem-Burgundia]] osad [[Juura mäed|Juura mägedest]] (''Bourgogne Transjurane'') põhja pool, mis läksid 870. aasta [[Meersseni leping]]uga [[Ida-Frangi riik|Ida-Frangi riigi]] kuningale [[Ludwig Sakslane|Ludwig Sakslasele]].
 
Segaduses pärast Charles'iCharlesi poja [[Louis II (Lääne-Frangi kuningas)|Louis II Kogeleja]] surma aastal 879 kasutas Lääne-Frangi krahv [[Boso (Provence)|Boso]] juhust ja rajas [[Alam-Burgundia]] kuningriigi (''Bourgogne Cisjurane'') Arles'is. Paralleelselt asutas Auxerre'i krahv [[Rudolf I (Burgundia)|Rudolf]] aastal 888 pärast Ida-Frangi riigi keisri [[Karl Paks]]u surma Ülem-Burgundia kuningriigi [[Saint-Maurice (Šveits)|Saint-Maurice]]'is. Mõlemad kuningriigid ühendati aastal 933, kui Arles'i kuningas [[Ugo (Itaalia)|Hugues]] loovutas Alam-Burgundia Ülem-Burgundia kuningale [[Rudolf II (Burgundia)|Rudolf II-le]] vastutasuks Rudolfi loobumisele [[Itaalia kuningriik (keskaegne)|Itaalia]] troonist.
 
Rudolf ühendas Ülem- ja Alam-Burgundia uueks Arles'i kuningriigiks (''Arelaat''). Aastal 937 järgnes talle troonil tema poeg [[Konrad III (Burgundia)|Konrad Rahumeelne]]. Hugues pärimisnõuded lükati tagasi [[Saksamaa kuningriik|Saksa]] kuninga [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] toel, misjärel langes kuningriik [[Saksa-Rooma riik|keiserlikku]] mõjusfääri. Aastal 993 järgnes Konradile troonil [[Rudolf III (Burgundia)|Rudolf III]], kes, olles pärijateta, sõlmis aastal 1006 pärimislepingu Saksamaa kuninga [[Heinrich II (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich II-ga]]. Aastal 1032 kuningas Rudolf III suri ja kuningriigi päris Heinrichi järglane keiser [[Konrad II (Saksa-Rooma keiser)|Konrad II]] [[Saali dünastia]]st.
13. rida:
Kuigi keisrid kutsusid endid sellest ajast alates "Arles'i kuningateks", lasid vähesed end katedraalis kroonida. Erandiks oli keiser [[Friedrich I Barbarossa]], kes krooniti aastal 1178 Arles'i peapiiskopi poolt Burgundia kuningaks. Kuningriik kasutas märkimisväärset autonoomiat. Riigi ülemkantsleri ametit hoidis [[Trieri kuurvürstkond|Trieri peapiiskop]], selle kinnitas [[1356. aasta kuldbulla]].
 
11. sajandi ja 14. sajandi lõpu vahel lõid mitmed kuningriigi territooriumi osad lahku: [[Provence]], [[Vivarais]], [[Lyonnais]], [[Dauphiné]], Savoy, Franche-Comté, Lääne-Šveitsi osad. Enamus Alam-Burgundia territooriumist liidendati järk-järgult [[Keskaegne Prantsusmaa|Prantsusmaaga]] – Provence'i krahvkond langes aastal 1246 [[Anjou dünastia]] kätte ja aastal 1481 lõplikult Prantsusmaa kätte, Dauphiné annekteeriti ja müüdi aastal 1349 [[Viennois'i dofään|Viennois' dofääni]]i [[Humbert II de Viennois|Humbert II de la Tour-du-Pin]]i poolt Prantsuse kuningale [[Charles V]]-le. Teiselt poolt omandas aastal 1190 [[Burgundia krahvkond|Burgundia krahvkonna]] keiserlik [[Hohenstaufenid|Hohenstaufenite]] dünastia ja Ülem-Burgundia idapoolsed osad langesid [[Zähringite dünastia]]le ja hiljem [[Habsburgid]]ele.
 
Keiser [[Karl IV]] eraldas aastal 1361 Burgundia kuningriigist [[Savoia krahvkond|Savoia krahvkonna]]. Aastal 1365 oli ta viimane keiser, kes krooniti Arles'i kuningaks, kuna aastal 1378 nimetas ta Prantsusmaa [[dofään]]i (hilisema Prantsusmaa kuninga [[Charles VI]]) kuningriigi alaliseks [[riigivikaar]]iks. Sealt alates esines Arelaat ainult paberil.