Arvuti: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 82.131.18.23 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Iifar. Märgis: Tühistamine |
PResümee puudub Märgised: tekstilink teise vikisse Visuaalmuudatus |
||
1. rida:
{{Suunamine|Raal|Perekonnanime|Raal (perekonnanimi)}}
[[Pilt:IBM Blue Gene P supercomputer.jpg|pisi|[[Superarvuti]] IBM Blue Gene/P]]
'''Arvuti''' ehk '''raal''' on [[seade]], mis [[andmetöötlus|töötleb andmeid]], sealhulgas teeb [[aritmeetikatehe|aritmeetika-]] ja [[loogikatehe|loogikatehteid]] [[automaat]]selt [[Programmeerimine|programmeeritavate]] [[algoritm]]ide
▲mis [[andmetöötlus|töötleb andmeid]], sealhulgas teeb [[aritmeetikatehe|aritmeetika-]] ja [[loogikatehe|loogikatehteid]] [[automaat]]selt [[Programmeerimine|programmeeritavate]] [[algoritm]]ide järg[[Charles Babbage]] tegeles 19. sajandil aastakümneid [[Charles Babbage#Analüütiline masin|analüütilise masina]] loomisega, mida võib pidada universaalse programmeeritava arvuti eelkäijaks.
* [[Alan Turing]] kirjeldas 1937.
*[[Digitaalelektroonika]] alused esitas 1937. aastal [[Claude Elwood Shannon]].
* [[John von Neumann]] töötas välja üldotstarbelise [[elektronarvuti]] struktuuri, mida tuntakse 1945. aastast [[Von Neumanni arhitektuur]]ina.
* Esimesteks elektronarvutiteks peetakse saksa teadlase [[:de:Konrad Zuse|Konrad Zuse]] välja töötatud arvutit Z3 (1941) ja Z4 (1944), 1944 Briti salateenistusele ([[GCHQ]]) loodud [[Colossus]]t (mudelid Mark 1 ja Mark 2) ning 1946 Ameerika Ühendriikides valminud [[ENIAC]]-i, mis erinevalt Colossusest oli üldotstarbeline arvuti. Selle aja arvutid töötasid valdavalt
* 1950ndatel võeti elektronlülititena lampide asemel kasutusele [[transistor]]id, mille tulemusel arvutite voolutarve vähenes mitmekordselt. Tolle aastakümne arvuteid: Whirlwind (1951), UNIVAC (1951), WITCH (1951), BESK (1953). IBM NORC (1954), IBM 702 (1955), IBM 305 RAMAC (1956), Bendix G-15 (1956), Pegasus (1956), AN/FSQ-7 (1958), IBM 7090 (1959), AKAT-1 (1959).
*Eestisse jõudis esimene elektronarvuti 1959. aastal. Selleks oli [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] käivitatud [[Ural-1]].
*Eestis ehitati esimene elektronarvuti (Moskva Arvutustehnika Uurimisinstituudi projekteeritud mudel M-3) ENSV Teaduste Akadeemia [[Küberneetika Instituut|Küberneetika Instituudi]] jaoks tehase RET abiga (osalesid [[Nikolai Alumäe]], [[Arnold Reitsakas]], [[Harri Mägi]] jt
* 1970ndatel hakati tootma spetsiaalselt arvutite jaoks ettenähtud [[integraallülitus]]i. ([[mikroprotsessor]]eid), mille tulemusel muutus võimalikuks hakata tootma individuaalseks kasutamiseks ettenähtud lauaarvuteid – [[personaalarvuti|persomaalarvuteid]]. Neid nimetati ka [[mikroarvuti]]teks, eristamaks nn miniarvutitest (need olid tol ajal vähemalt kirjutuslaua suurused).
* Personaalarvuteid hakkas 1976. aastal USA-s valmistama firma Apple Computer (alates 1984. a lauaarvuti iMac ja sülearvuti MacBook).
|