Erinevus lehekülje "Brüssel" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 2 baiti ,  3 kuu eest
P
resümee puudub
P
== Ajalugu ==
 
[[977]] läänistas [[Saksa-Rooma keiser]] [[Otto II (Saksa-Rooma keiser)|Otto II]] Alam-Lotringi hertsogkonna impeeriumi läänepiiril [[Prantsusmaa kuningas|Prantsuse kuninga]] [[Louis IV]] pojale [[Charles (Alam-Lotring)|Charles'ileCharlesile]]. Ehkki linna on mainitud varemgi, peetakse linna asutamiseks just seda, kui Charles [[979]] [[Zenne]] jõe saarele ([[Saint-Géry saar]]ele) väikese kindluse ehitas. Pärast tema surma [[997]] läks piirkond Leuveni dünastiale, sest [[Leuveni krahv]] [[Lambert I]] abiellus Charles'iCharlesi tütrega. Leuveni dünastia valitses linnas kuni [[1406]]. aastani ja laiendas järjest omi valdusi. Lõpuks oli nende suguvõsa pea tiitliks Brabandi, Lotringi ja Limburgi hertsog. Juba [[11. sajand]]il sai Brüssel tähtsaks peatuspaigaks teel [[Brugge]]st [[Köln]]i. Samal ajal ehitati korralik [[kindlus]] ja [[linnamüür]].
 
[[1357]]–[[1379]] ehitati uus linnamüür, sest vana oli jäänud väikeseks. Vana linnamüüri tuntakse praegu sisemise rõnga ja samuti pentagonina. Uue linnamüüri kohta tuntakse suure rõngana. Väikese rõnga ümbermõõt on 8 km, suure rõnga ümbermõõt 30 km. Väikese rõnga laskis lammutada tollane Brabandi, Lotringi ja Limburgi hertsog [[Joseph II]] ning seda müüri pole säilinud. Müüri asemel on tänavad.
114 123

muudatust