Erinevus lehekülje "Põhja-Saksa madalik" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
P
 
Rannikualad koosnevad holotseeni järve- ja jõesoodest ning laguunidest, mis on seotud pleistotseeni vana ja noore triivi maastikuga mitmesugustes moodustumise ja ilmastikutingimuste etappides. Liustike ajal või pärast nende taandumist moodustas [[Eoolilised protsessid|tuulesünnitatud liiv]] sageli düüne, mida taimestik hiljem kinnistas. Inimeste sekkumine põhjustas avatud nõmme tekkimist, nagu [[Lüneburgi nõmm]], ning meetmed, nagu metsaraie ja niinimetatud ''[[Plaggenhieb]]'' (pinnase eemaldamine mujal väetisena kasutamiseks) põhjustasid pinnase suure vaesumise ([[podsol]]). Kõige viljakamad mullad on noored sood (''Auen-Vegen'') ja Börde alad (Hildesheim Börde, Magdeburg Börde oma viljakate ja lössimuldadega). Kõrgetasemelist rabaturvast võib leida kõige vaesemates muldades, näiteks [[Teufelsmoor]]is. Madaliku lössialadelt on leitud vanimad asulapaigad Saksamaal ([[joonkeraamika kultuur]]).
 
Tasandiku kirdeosa (noor triiv) on geomorfoloogiliselt eraldiseisev ja sisaldab palju järvi (näiteks Mueritzi järv [[Mecklenburgi järvistu]]s), mis on märgid viimasest jääajast. Taanduvad liustikud jätsid selle maastiku maha umbes 16 000 kuni 13 000 aastat tagasi. Võrdluseks, Loode-Saksamaa kuivad tasandikud (Alam-Saksi, Lääne-Schleswig-Holstein ja Bochumi ala PõhjaNordrhein-Rein-VestfaalisWestfalenis) on tugevamalt üle elanud ja tasandunud (vana triiv), sest viimased suured jäätumised toimusid vähemalt 130 000 aastat tagasi.
 
Piirkonda kuivendavad jõed, mis voolavad põhjasuunas [[Põhjameri|Põhjamerre]] või [[Läänemeri|Läänemerre]]. [[Rein]], [[Ems]], [[Weser]], [[Elbe]] ja [[Havel]] on kõige olulisemad jõed, mis kuivatavad Põhja-Saksa madalikku Põhjamerre ja loovad metsi lammidel, näiteks [[Spreewald]] ("Spree mets"). [[Oder]]i ja [[Neiße]] jõgede valglapiirkonda, mis tühjeneb Läänemerre, jääb ainult väike osa Põhja-Saksa tasandikust.
119 249

muudatust