Jülichi hertsogkond: erinevus redaktsioonide vahel

}}

 

 

 

== Ajalugu ==

 

 

[[Alam-Lotring]]i Jülich[[gau]] esimest krahvi, Gerhard I-st on mainitud aastal 1003; tema pojapoeg Gerhard III hakkas aastal 1081 end Jülichi krahviks kutsuma. [[Wilhelm IV (Jülich)|Wilhelm IV]], kes sai krahviks aastal 1219, laiendas märgatavalt territooriumi ja andis aastal 1234 Jülichile [[Saksa linnaõigus|linnaõigused]], provotseerides [[Kölni kuurvürstkond|Kölni]] peapiiskoppi [[Konrad von Hochstaden]]it, kelle väed viis aastat hiljem linna laastasid. Wilhelm IV poeg [[Walram (Jülich)|Walram]] (krahv aastatel 1278 kuni 1297) jäi piiskopkonna ägedaks vastaseks, toetades Brabanti hertsogit [[Jean I (Brabant)|Jean I]] 1288. aasta [[Worringeni lahing]]us peapiiskop [[Siegfried von Westerburg]]i vastu. Kuigi Walrami noorem vend krahv [[Gerhard V (Jülich)|Gerhard V]] asus Saksa kuninga [[Adolf (Saksa kuningas)|Adolf Nassaust]] poolele, selle rivaali [[Albrecht I (Saksa kuningas)|Albrecht I]] vastu, suutis ta oma territooriumid säilitada pärast seda, kui Adolf Nassaust aastal 1298 [[Göllheimi lahing]]u kaotas, ja toetas aastal 1314 [[Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)|Ludwig IV]] kroonimist lähedalasuvas [[Aachen]]i linnas, taas kord Kölni piiskopi tahte vastaselt. Pikaajaline konflikt jõudis lõpule, kui Gerhardi noorem poeg [[Walram von Jülich|Walram]] sai aastal 1332 Kölni peapiiskopiks. Tema vanem vend, krahv [[Wilhelm I (Jülich)|Wilhelm V]] sai aastal 1336 keiser Ludwig IV-lt [[markkrahv]]i tiitli ja aastal 1356 ülendas keiser [[Karl IV]] Wilhelm V [[hertsog]]iks. Tema poeg, hertsog [[Wilhelm II (Jülich)|Wilhelm II]], sattus siiski ägedasse vaenu keisri poolvenna, [[Brabanti hertsogkond|Brabanti]] hertsogi [[Wenzel I (Luksemburg)|Wenzel]]iga, kes kaotas talle aastal 1371 [[Baesweileri lahing]]u.

== Valitsejad ==

 

 

=== Jülichi krahvid ===