Redaktsioon: 3. juuli 2020, kell 21:28 redigeeri Grauberg (arutelu \| kaastöö) 30 muudatust Viide Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. juuli 2020, kell 01:31 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 787 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: '''Meeskohus''' ([[saksa keel]]es ''Manngericht'') ehk vasallikohus oli [[Eestimaa]]l ja [[Liivimaa]]l tegutsenud kohtuasutus. Kogu Taani valitsusaja oli Harju-Virus kuninga võim nõrk ja 14. sajandi algul, [[interregnum]]’ii ajal (1332–1340), isegi peaaegu olematu. Sel ajal suurendati vasalkonna privileege omavoliliselt, samuti hoogustus mõisate rajamine. Aastal 1315 said Harju-Viru vasallid nn [[Valdemar-Eriku lääniõigus\|Valdemar-Eriku lääniõiguse]]. Just siis anti osale vasallidest – vasallikohtu liikmetele (''iudex vasallorum; Mannsgerichter'') – kaelakohtuõigus, st õigus rakendada surmanuhtlust. Selline õigus oli Lääne-Euroopas ainult maahärradel ehk kõrgematel läänivaldajatel, mitte aga tavalistel rüütlitel. Vasallikohtud loodi Harju-Virus ~~koheselt~~kohe ~~peale~~pärast Valdemar-Eriku lääniõiguse andmist 1315, Riia peapiiskopkonnas 1356, Tartu piiskopkonnas 1409 ja Saare-Lääne piiskopkonnas 1445<ref>{{Raamatuviide\|autor=Oskar Stavenhagen\|pealkiri=Akten und Recesse der livländischen Ständetage. Bd. 1, (1304-1460). Lfg. 1\|aasta=1907\|koht=Riga\|kirjastus=J. Deubner\|lehekülg=79}}</ref>. Saksa ordu Liivi haru territooriumil loodi teadaolevalt vasallikohtud 1459 Järvamaal, 1471 Kuramaal ning 16. ~~saj~~sajandi ~~alul~~algul Võnnus<ref>Samas lk 85.</ref>. Meeskohus arutas algselt ainult [[vasall]]ide ja rüütlite [[süütegu]]sid. Kuna [[maahärra]] ei saanud vasallide üle kohut mõista, esindas selliste süütegude arutamisel meeskohtunik maahärrat, kaasistujad aga vasalkonda. 11. rida: Aastatel 1653 ja 1664 anti osa aadlike tsiviilasju [[ülemmaakohus\|ülemmaakohtu]] [[kompetents]]i. Meeskohtute lahendada jäid piiritülid, võla-, konkursi- ja pärandinõuded, kinnis- ja vallasvara müügi asjad ning talupoegade ja mitteaadlike kriminaalasjad. Meeskohtute otsused kinnitas ülemmaakohus. [[Tallinna asehaldurkond\|Tallinna]] ja [[Riia asehaldurkond\|Riia asehalduskorra]] ajal, aastatel 1783–1797 tegutsesid meeskohtute asemel [[kreisikohus\|kreisikohtud]] ja [[alammaakohus\|alammaakohtud]]. Pärast meeskohtute likvideerimist [[1889]]. aastal läksid meeskohtute funktsioonid edasi [[rahukohus\|rahukohtute]]le ja [[Ringkonnakohus\|ringkonnakohtutele]]. 24. rida: Meeskohtud tegutsesid [[Vana-Liivimaa]]l kuni 16. sajandi lõpuni, mil nad reformiti [[maakohus\|maakohtuteks]]. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti kohtud]]

Meeskohus: erinevus redaktsioonide vahel