Eesti NSV Pioneeriorganisatsioon: erinevus redaktsioonide vahel

[[Eesti NSV Pioneeriorganisatsioon]] loodi [[1940]]. aasta sügisel, peatselt pärast Eesti okupeerimist. Organisatsioon oli osa üleliiduisest [[Üleliiduline V. I. Lenini nimeline Pioneeriorganisatsioon|V. I. Lenini nimelisest Pioneeriorganisatsioon]]ist. Eesti NSV pioneeriorganisatsiooni tegevuse alguspäevaks võib pidada 14. augustit 1940, kui [[ELKNÜ Keskkomitee|ELKNÜ keskkomitee]] juurde loodi [[Pioneeride Organiseerimise Büroo|pioneeritöö organiseerimisbüroo]], millest kujunes vabariiklik pioneeristaap ja Eesti linnades ja maakondades hakkasid tegutsema kohalikud staabid. 1941. aasta 15. jaanaril asutati [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] otsusega [[Tallinna Pioneeride Maja]] asukohaga [[Lai tänav (Tallinn)|Lai tänav]] 15.

Pioneeriorganisatsiooni tööd kureeris [[ELKNÜ Keskkomitee]], kus laste kommunistlike organisatsioonide juhtimiseks oli komsomoliorganites loodud pioneeritöö osakonnad ja kooliosakond tegeles üldiselt ka pioneeriorganisatsiooni juhtimisega. 1946. aasta 13. juunil hakkas ilmuma ELKNÜ KK ja ENSV Pioneeriorganisatsiooni Nõukogu häälekandja ajaleht [[Säde (ajaleht)|Säde]]. 1950. aasta jaanuaris toimunud ELKNÜ keskkomitee [[pleenum]]il kinnitati ENSV Vabariikliku Pioneeride Nõukogu koosseis (21 liiget) ning selle juurde loodi poliittöö, teaduslik-tehnilise töö, kultuuritöö ja sporditöö sektsioon. 1958. aastal loodi 40-liikmeline Pioneeriorganisatsiooni Nõukogu (algul Noorte Pioneeride Nõukogu), mis koosnes pioneeride majade jt lastega tegelevate asutuste juhatajatest, ajakirjanikest, pioneerijuhtidest. Nõukogu esimeheks valiti [[ELKNÜ KK]] sekretär, PONi tööd juhtis büroo.