Redaktsioon: 25. mai 2019, kell 16:26 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 085 muudatust P Tühistati kasutaja 195.250.188.39 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Nimelik. Märgis: Tühistamine ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 12. juuli 2020, kell 13:16 redigeeri eemalda Nimelik (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 6195 muudatust →‎Elektronkihi koostis Uuem muudatus →
9. rida: * [[Asimuudi kvantarv]] (l), mis määrab '''alamelektronikihi''' (s, p, d, f), millel elektron asub. Asimuudi kvantarvu väärtusteks on 0, 1, 2 kuni n−1. * [[Magnetiline kvantarv]] (m<sub>l</sub>), mis määrab ära elektroni energianihke ja sellega ka tema tegeliku [[aatomorbitaal]]i. Magnetilise kvantarvu võimalikud väärtused on täisarvud −l ja l vahel (piirid kaasa arvatud). Näiteks kui elektron on orbitaalil d (l = 2), siis tema m<sub>l</sub> võib olla kas −2, −1, 0, 1 või 2. Igal elektronkihil võib maksimaalselt olla vaid kindel arv elektrone, mis ~~moodustava~~moodustavad paare. Esimesel kihil saab olla kuni 2 elektroni, teisel kihil kuni 8 elektroni, kolmandal kihil kuni 18 elektroni, neljandal kuni 32 elektroni. Kui aatomi välisel elektronkihil on vähem elektrone, kui seal saab olla, on aine keemiliselt aktiivne, luues keemilisi ühendusi teiste aktiivsete aatomitega. See protsess toimub ajani, kuni aine väline elektronkiht täitub maksimaalselt elektronidega nii, et elektronide paarid välisel elektronkihil saavad täis. Viimasel elektronkihil, [[väliselektronkiht\|väliselektronkihil]] olevaid elektrone nimetatakse [[valentselektron]]ideks. Valentselektrone saab olla ainult kuni 4 paari ehk 1 kuni 8 elektroni. Üksikute ainete puhul osalevad keemilises reaktsioonis ka eelviimase elektronkihi elektronid. ===Alamelektronkiht===

Elektronkiht: erinevus redaktsioonide vahel