Lauka mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Täiendus |
||
1. rida:
'''Lauka mõis''' ([[saksa keel]]es ''Lauk'', ka ''Lauck'') oli [[Hiiumaa]]l asuva [[Kõrgessaare mõis]]a [[kõrvalmõis]] [[Reigi kihelkond|Reigi (Roicks) kihelkonnas]] ajaloolisel [[Läänemaa]]l<ref name="Mõisaportaal">{{Mõisaportaal|laane|lauka}} (vaadatud 24.01.2016)</ref>.
==Hooned==
Lauka mõisal oli peahoone ja kõrvalhooned. Puidust peahoone esise väikese auringi ääres asetsesid tähtsamad kõrvalhooned. Lauka mõisa südamesse viis 750 meetri pikkune sihitee, mis oli kujundatud [[allee]]na. Peahoone ja mitmed kõrvalhooned on praeguseks hävinud, neist on säilinud varemed. Tänapäeval on säilinud vaid mõisa moonakatemaja ja ait.
Ait ehitati [[19. sajand]]i I poolel paekivist ja on lubjatud seintega. Hoone oli algselt poolkelpkatusega.
Moonakatemaja on rajatud [[18. sajand]]i teisel poolel. See on ehitatud puidust rõhtpalkseintega ja kõrge kelpkatusega, mis hiljem kaeti eterniidiga. Aknad on väikesed. Hoonel on [[mantelkorsten]].
==Ajalugu==
Lauka mõis oli rajatud [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] alale, võimalik et kaitseks [[vitaalivennad|mereröövlite]] eest. Mõisakohta mainiti esimest korda [[1552]], kui Diedrich von Fahrenbech ([[Fahrensbach]]) ostis selle Mathias von Langeni leselt.<ref name="Mõisaportaal"/>. Diedrich von Fahrenbechi tütar Anna abiellus enne [[1592]]. aastat Jürgen Peetziga, kelle teine abikaasa Margaretha Holstfer (Holstfern) pärandas lesena [[17. märts]]il [[1658]] koostatud testamendiga Lauka mõisa [[Kukruse mõis]]niku Gerhard Lode abikaasale Anna Maria von Treydenile. [[1677]]. aastal pantis mõisa [[Axel Julius De la Gardie]] Hiiumaa Hauptmanni Joachim Transehe lesk Brigitta Grönbeck, [[1678]]. aastal Gustav von Clodt ja [[26. oktoober|26. oktoobril]] [[1696]] Hiiumaa foogt Hans Becker.
[[1715]]. aastal omandas mõisa [[major]] David Philipp Herzog, [[1718]]. aastal tema lesk Sophia Christina Herzog, kes [[25. juuli]]l [[1751]] loovutas mõisa Reigi pastorile Jonas Glanströmile 2753 riigitaalri eest. Glanström loovutas mõisa omakorda [[18. mai]]l [[1753]] major Adam von Borningile. [[1765]]. aastal sai omanikuks Friedrich Borning, kes [[30. juuni]]l [[1776]] pantis mõisa 12 500 rubla eest assessor [[Woldemar Konrad von Ungern-Sternberg]]ile 40 aastaks 12 500 rubla eest, kuid Ungern-Sternberg loovutas [[11. mai]]l 1776 pandi kapten Moritz von Pistohlkorsile 12 500 rubla eest. [[1. märts]]il [[1781]] müüs ooberst Georg Heinrich von Erdmann mõisa kammerhärra parun [[Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg]]ile 14 500 hõberubla eest. Peale Ungern-Sternbergi surma sai [[20. juuli]]l [[1811]] mõisa omanikuks leitnant [[Eduard von Ungern-Sternberg]] 80 000 hõberubla ja 80 000 bankorubla eest. [[6. märts]]il [[1858]] müüs parun Eduard von Ungern-Sternberg Kõrgessaare ja Lauka mõisad maanõunik krahv [[Reinhold von Stackelberg]]ile 120 000 rubla eest. Pärast Stackelbergi surma päris mõisa 1. märtsil [[1870]] tema õde Adele von Ungern-Sternberg, kes kinkis [[1900]] Kõrgessaare ja Lauka mõisad oma pojale Ewald von Ungern-Sternbergile. [[1907]] omandas mõisa Eugenie Bodarevskaja 3 276 800 rubla eest. [[1913]] sai mõisa omanikuks Talurahva Põllupank.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16847&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=Lauka&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=&_xr=eNotitsJgDAQBHu5BjS%252BkE0L9iCHhhgiAT3zIZLeNerXzA7LULgcSs1oPhGoDuRdCE6OOBdieJ8Wyr0GscSnynj6R3JsQQNHz%252B8BtP1UmT1o5WAjW5NnBTIH6ZRuhngkkw%253D%253D|pealkiri=Rahvusarhiivi väljavõte kinnisturegistrist|väljaanne=Rahvusarhiivi kinnisturegister|aeg=|vaadatud=}}</ref>
==Viited==
10. rida ⟶ 18. rida:
==Välislingid==
*{{Mõisaportaal|laane|lauka}}
*[http://register.muinas.ee/ftp/Fotokogu/P3268/Lauka_mois.pdf Ülevaade Lauka mõisast. Muinsuskaitseamet.]
{{Reigi kihelkond}}
| |||