Kalka lahing: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
47. rida:
Pärast mongolite [[invasioon]]i [[Kesk-Aasia]]sse ja sellele järgnenud [[Horezmi dünastia|Horezmi Impeeriumi]] kokkuvarisemist tungisid mongoli väed Džebe ja Subutai juhtimisel edasi lääne poole. Džebe kirjutas mongolite valitsejale, [[Tšingis-khaan]]ile, paludes luba, et jätkata oma vallutusi veel mõni aasta ja pärast seda ühineda [[Kaukaasia]] kaudu peavägedega.<ref>de Hartog, lk 107</ref> Tšingis-khaani vastust oodates tungisid mongolid [[Gruusia|Gruusiasse]], kus nad laastasid maad ja haavasid raskelt nende kuningat [[Lasha Giorgi]]. Tšingis-khaan andis loa edasisteks vallutusteks ja mongolid liikusid käbi Kaukaasia, lüües Gruusia-Armeenia ühisvägesid<ref>Gabriel, lk 90</ref> ja seejärel ka polovetse.<ref name=Hartog120>de Hartog, lk 120</ref> Polovetside [[khaan]] [[Köten]] põgenes mongolite eest oma väimehe, Galiitsia vürst Mstislav Julge juurde ja kutsus ta appi, et võidelda koos mongolite vastu. Mstislav Julge kutsus sõjakäigule ka Kiievi suurvürsti Mstislav III ja teised vene vürstid.
 
Teada on, et arvuliselt ületasid vene väed mongolite oma kordades<ref name=Hartog120/><ref>Gabriel, lk 98</ref>, kuid neil puudus ühtne juhtimine ja ka võitlejate lahingukogemuse poolest jäid nad vastasele alla.<ref>Каргалов, lk 77</ref> Esimesel kokkupõrkel lõid vene ühendväed mongolite [[Arjergard|järelväge]]. Mitu päeva jälitas vene vägi mongoleid, kes teesklesid põgenemist, selle tulemusena hajusid vene vürstide [[družiina]]d laiali. Taandunud kuni Kalka jõeni, peatusid mongolid ja võtsid sisse lahingupositsioonid. Vürstid pidasid nõu, kuid ühist sõjaplaani kokku ei lepitud ega ühist juhti ei määratud.<ref name=Nicolle>Nicolle & Shpakovsky, lk 61</ref> Jälitajate juhtgrupp, Mstislav Julge ja tema polovetsidest liitlased, ründasid mongoleid, kuid nad löödi tagasi. Polovetsid põgenesid ja venelaste rindejoon lagunes. Järgnenud segaduses said mitmed vürstid lüüa ning Kiievi Mstislav, kes ei jõudnudki lahingusse sekkuda, jäi kindlustatud laagrisse.<ref name=Nicolle/> Kiievlased kaitsesid end laagris kolm päeva ja andsid lõpuks alla, kui piirajad olid lubanud suurvürstil koos oma meestega turvaliselt lahkuda. Kui kiievlased olid alistunud,  tapsid mongolid Kiievi Mstislavi ja tema mehed.<ref>de Hartog, lk 122</ref> Mstislav Julge ja Köten põgenesid ja mongolid suundusid tagasi Aasiasse, kus nad ühinesid Tšingis-khaani põhijõududega. Kummagi poole inimkaotused pole teada. Vene [[leetopiss]]id hukkunute arvu ei teata. Ainuke numbriline hinnang, "enam kui 100 000", pärineb [[Läti Henrik]]ult,<ref>Henriku Liivimaa kroonika XXVI, 1.</ref> kuigi see oli tõenäoliselt üle hinnatud.
 
==Viited==