Kalka lahing: erinevus redaktsioonide vahel

Teada on, et arvuliselt ületasid vene väed mongolite oma kordades<ref name=Hartog120/><ref>Gabriel, lk 98</ref>, kuid neil puudus ühtne juhtimine ja ka võitlejate lahingukogemuse poolest jäid nad vastasele alla.<ref>Каргалов, lk 77</ref> Esimesel kokkupõrkel lõid vene ühendväed mongolite [[Arjergard|järelväge]]. Mitu päeva jälitas vene vägi mongoleid, kes teesklesid põgenemist, selle tulemusena hajusid vene vürstide [[družiina]]d laiali. Taandunud kuni Kalka jõeni, peatusid mongolid ja võtsid sisse lahingupositsioonid. Vürstid pidasid nõu, kuid ühist sõjaplaani kokku ei lepitud ega ühist juhti ei määratud.<ref name=Nicolle>Nicolle & Shpakovsky, lk 61</ref> Jälitajate juhtgrupp, Mstislav Julge ja tema polovetsidest liitlased, ründasid mongoleid, kuid nad löödi tagasi. Polovetsid põgenesid ja venelaste rindejoon lagunes. Järgnenud segaduses said mitmed vürstid lüüa ning Kiievi Mstislav, kes ei jõudnudki lahingusse sekkuda, jäi kindlustatud laagrisse.<ref name=Nicolle/> Kiievlased kaitsesid end laagris kolm päeva ja andsid lõpuks alla, kui piirajad olid lubanud suurvürstil koos oma meestega turvaliselt lahkuda. Kui kiievlased olid alistunud,  tapsid mongolid Kiievi Mstislavi ja tema mehed.<ref>de Hartog, lk 122</ref> Mstislav Julge ja Köten põgenesid ja mongolid suundusid tagasi Aasiasse, kus nad ühinesid Tšingis-khaani põhijõududega. Kummagi poole inimkaotused pole teada. Vene [[leetopiss]]id hukkunute arvu ei teata. Ainuke numbriline hinnang, "enam kui 100 000", pärineb [[Läti Henrik]]ult,<ref>Henriku Liivimaa kroonika XXVI, 1.</ref> kuigi see oli tõenäoliselt üle hinnatud.