Tallinna sadam: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
61. rida:
1944. aasta 3. detsembril andis [[NSV Liidu Riiklik Kaitsekomitee]] välja [[määrus]]e “Punalipulise Balti Mere Laevastiku Tallinna ja Riia merekaitsealade ning mereväebaaside taastamisest ja ehitamisest”, mille järgi tuli eraldada Tallinna sadamas piirkond mereväebaasi ehituseks. 3. detsembril 1944 moodustas [[NSV Liidu Riiklik Kaitsekomitee]] NSV Liidu SARKi Balti mereväebaaside ehitusvalitsuse [[Baltvojenmorstroi]], keskusega Tallinnas. 17. novembril 1945. aastal andis [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] välja määruse Tallinna sadama maa- ja veeala ning nendel paiknevate ehitiste üleandmiseks [[NSV Liidu Sõjamerejõud]]ude Balti Mere Põhjapiirkonna Laevastikule.
{{Vaata|Tallinna Mereväebaas}}
==Rahvusvaheline
1965. aasta 7. juulil tegi Tallinn-Helsingi laevaliinil avareisi mootorlaev “[[Vanemuine (laev)|Vanemuine]]”, Helsingist sõitis Tallinna “Wellamo”, pardal Soome välisminister [[Ahti Kalle Samuli Karjalainen]] ja Soome [[Eduskund|Eduskunna]] teine asespiiker Paavo Johannes Aitio. 1967. aastal hakkas Tallinn-Helsingi laevaliinil
==Ümberkorraldused teistes sadamates==
1968. aasta jaanuaris müüdi vana [[Kalasadam]] [[Kalarand|Kalarannas]], [[Kolhoosidevahelisele Laevatehas]]ele ning [[Tallinna Merekalasadam]] kolis [[Paljassaare]] idarannale, [[Paljassaare sadam]]asse. 1969. aastal valmis Paljassaarel Tallinna Merekalasadama põhikompleks. Uues Tallinna Merekalasadamas oli 1,5 kilomeetrit sildu, 13 000 tonni mahutav [[külmhoone]], laevaremonditsehh, naftabaas ja haruraudtee.
{{Vaata|Kalarand|Paljassaare|Paljassaare sadam}}
==Vaata ka==
*[[Vanasadam]]
| |||