Eesti jalgpallikoondis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
Resümee puudub |
||
64. rida:
Rahvusvahelise tähtsusega olid see-eest 1930. aastal esimest korda peetud [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlused]]. Esimene MM-turniir, kuhu Eesti meeskond püüdles, oli [[1934. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1934. aasta MM]]. Valikgrupis sattusid vastasteks Leedu ja [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]]. Oma esimese MM-valikmängu pidasid eestlased [[11. juuni]]l [[1933]] [[Stockholm]]is, kus kaotasid 2:6 väljakuperemeestele. Eesti esimese MM-valikmängude värava lõi [[Leonhard Kass]] (47. minutil vaheseisuks 1:4).<ref name="JbUyz" /> Hiljem finaalturniiril veerandfinaali jõudnud skandinaavlased alistasid ka Leedu ja baltlaste omavahelist mängu selles valikgrupis enam ei peetud.
Eesti osales ka järjekorras kolmanda ehk [[1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1938. aasta MM-i]] valikturniiril. Eestlased läksid kõigis kolmes 1937. aasta suvel toimunud matšis juhtima, kuid vandusid lõpuks alla mõlemale finaalvõistlusele jõudnud meeskonnale. Stockholmis kaotati taas Rootsile (2:7) ning [[Kaliningrad|
Sõjaeelsest ajast on püsinud tänini suurim võit (6:0 [[26. juuli]]l [[1928]] Tallinnas Leedu vastu) ja kaotus (2:10 [[11. august]]il [[1922]] Helsingis Soome vastu). Väärtusliku saavutuseni jõudsid eestlased veel 1937. aastal, mil sõprusmängus alistati nii 1930., 1934. kui ka 1938. aasta MM-finaalturniiril osalenud [[Rumeenia jalgpallikoondis|Rumeenia]].<ref name="urWue" />
77. rida:
Pärast [[Nõukogude Liit]]u inkorporeerimist 1940. aasta augustis kadus koos iseseisva Eesti riigiga ka jalgpallikoondis. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksamaa okupatsiooni]] (1941–1944) ajal tuli rahvusmeeskond uuesti kokku ja pidas kaks mitteametlikku sõprusmängu ([[Riia]]s 0:4 ja [[Tallinn]]as 1:8), kuid sõjaeelsest koondisest olid alles jäänud vaid üksikud.<ref name="Schwede lk 31" /> Kui Nõukogude väed 1944. aastal uuesti Eestisse tungisid, sattus osa parimatest jalgpalluritest mobilisatsiooni (nt [[Richard Kuremaa]], [[Elmar Tepp]] ja [[Valter Neeris]]), osa aga pages Läände. [[Geislingen]]i põgenikelaagris moodustatud eesti meeskondadesse kuulus mitu endist koondislast (nt [[Arnold Pihlak]] ja [[Arnold Laasner]]).<ref name="Schwede lk 31" />
1940. aastate teisel poolel nimetati Eesti jalgpalliklubid ümber ja sõjaeelsed traditsioonid hakkasid järk-järgult hääbuma. Selle põhjusteks oli hilisema koondise peatreeneri [[Uno Piir]]i hinnangul suutmatus luua liidutasemel meeskonda, sellest tulenenud publikuhuvi raugemine ja spordijuhtide otsus soosida vähem populaarseid medali- ja punktialasid.<ref name="Schwede lk 32–33" /> [[Eesti NSV]]-l oli oma esinduskoondis, mis aga okupatsiooni tõttu rahvusvahelistel võistlustel ei osalenud. Aastail 1948–1976 korraldati 19 [[Balti turniir (jalgpall)|Balti
Eestikeelse jalgpallielu uuesti käivitamist asus 1970. aastate keskel vedama [[Roman Ubakivi]],<ref name="Schwede lk 33" /> kes moodustas [[Tallinn]]as eestikeelsed treeningurühmad. Neist silmapaistvaim oli aastail 1980–1989 Ubakivi ja [[Olev Reim]]i eestvedamisel tegutsenud noortevõistkond [[Tallinna Lõvid|Lõvid]], kust sirgus mitu hilisemat koondislast, teiste seas [[Mart Poom]] ja [[Martin Reim]].<ref name="mn1MV" /> NSV Liidu A-koondisse ei jõudnud ühtegi eestlast, kuid noortekoondisse pääsesid Ubakivi õpilastest [[Ott Mõtsnik]] ja [[Toomas Krõm]].<ref name="Schwede lk 42" />
85. rida:
=== Naasmine jalgpalliareenile, kodakondsustüli ja õpipoisiaeg (1991–1996) ===
[[Fail:Poom, Mart.JPG|pisi|[[Mart Poom]] seisis koondise väravasuul aastail 1992–2009]]
Eesti taasiseseisvus 20. augustil 1991 ja seejärel uuesti kokku tulnud koondis debüteeris sama aasta novembris [[Leedu]]s korraldatud [[Balti turniir (jalgpall)|Balti
Koondise koosseisule jättis oma pitseri toonane kodakondsuspoliitika. Vaidlusi põhjustas jätkuvalt küsimus, kas rakendada nõndanimetatud nullvarianti ja kaasata Eestis elavaid ja jalgpallioskustelt võimekaid, kuid valdavalt vene juurtega kodakondsuseta mängijaid.<ref name="ONaf5" /><ref name="SPEX2" /> Eestimeelse klubina asutatud [[FC Flora]] esitas 21. jaanuaril 1992 ehk rohkem kui neli kuud enne esimest ametlikku maavõistlust Sloveeniaga [[Eesti Jalgpalli Liit|Eesti Jalgpalli Liidule]] (EJL) 25 jalgpalluri allkirjaga ultimaatumi, et "koondisse võetaks ainult neid, kes omavad Eesti kodakondsust õigusliku järjepidevuse alusel".<ref name="VqhRm" /> Sama aasta juulis andis FIFA Eesti koondises mängimise loa 97 mittekodanikule, kes EJL-i väitel olid Eestis sündinud ja taotlesid Eesti kodakondsust.<ref name="ZIjwj" /> Oktoobris langetas EJL-i juhatus otsuse, et pärast 1. aprilli 1993 ei tohi koondises enam mittekodanikud debüteerida.<ref name="tN8hR" />
118. rida:
2007. aasta novembris kinnitati kaheaastase lepinguga uueks peatreeneriks [[Tarmo Rüütli]],<ref name="BdgA6" /> kes oli juba tüürinud koondist aastail 1999–2000, kuniks jalgpalliliit leidis pärast Þórðarsoni lahkumist Pijpersi näol järgmise välismaalasest juhendaja. Rüütli peaülesanne oma teisel ametiajal oli juhtida meeskonda [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010. aasta MM-i]] valikmängudes. Sõprusmängudes heitlikku vormi üles näidanud Eesti alustas 2008. aasta septembris alagrupiturniiri võõrsil 2:3 kaotusega [[Belgia jalgpallikoondis|Belgiale]], kuid langes madalseisu pärast 0:7 allajäämist Bosnias<ref name="fFluU" /><ref name="zi38r" /> ning läbi aegade viletsaima kohaga (137.) oktoobrikuises FIFA edetabelis. Esimeses kodumängus tuli 0:3 alla vanduda valitsevale [[2008. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrile]] [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaaniale]]. Punktiarve avas Eesti alles neljandas valikmängus, kui mängus EM-poolfinalisti [[Türgi jalgpallikoondis|Türgiga]] jäid [[Tallinn]]as väravad löömata. Alagrupi kahest autsaiderist osutus Eesti 2009. aasta kevadel aga tugevamaks, tehes [[Armeenia jalgpallikoondis|Armeeniaga]] võõrsil 2:2 viigi ja võites kaukaaslasi kodus 1:0.
EJL oli 2009. aasta kuulutanud Eesti jalgpalli sajandaks juubeliks. Tähtpäevakohtumistel tegid koondisega lõpparve rekordinternatsionaal [[Martin Reim]] (6. juunil [[Ekvatoriaal-Guinea jalgpallikoondis|Ekvatoriaal-Guinea]] vastu) ja koondise kauane väravavaht [[Mart Poom]] (10. juunil [[Portugali jalgpallikoondis|
=== Rüütli viib koondise EM-finaalturniiri lävele (2010–2011) ===
133. rida:
Seejärel aga valikturniiril võideti võõrsil [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveeniat]] ja kodus [[Põhja-Iirimaa jalgpallikoondis|Põhja-Iirimaad]] ning FIFA edetabelis tõusti ajaloo kõrgeimale, 58. kohale.
Valikturniiri viimases mängus võideti võõrsil taas [[Põhja-Iirimaa jalgpallikoondis|Põhja-Iirimaad]] ja säilitati võimalus oma alagrupis lõpetada teise kohaga ning jõuda play-offi. Selleks ei tohtinud [[Serbia jalgpallikoondis|Serbia]] oma viimases kohtumises võita [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveeniat]].<ref name="OPSbs" /> Sloveenia võitis kohtumise kodus 1:0 ning Eesti kvalifitseerus play-offi,<ref name="Oxkl2" />
Enne play-offi pikendati Tarmo Rüütli lepingut 2013. aasta lõpuni.<ref name="Mzg2X" />
=== "Sildtreener" Magnus Pehrsson (2014–2016) ===
5. detsembril 2013 toimus [[Eesti Jalgpalli Liit|Eesti Jalgpalli Liidu]] kontoris pressikonverents, kus tutvustati Eesti jalgpallikoondise uut peatreenerit [[Magnus Pehrsson]]i.<ref name="USxtp" />
14. septembril 2016 lõpetas [[Eesti Jalgpalli Liit]] ja koondise peatreener [[Magnus Pehrsson]] vastastikusel kokkuleppel koostöö.<ref name="Cqu9k" />
=== Eesti rekordinternatsionaal Martin Reim asub ametisse (2016–2019) ===
14. septembril 2016 teatas [[Eesti Jalgpalli Liit]], et [[Magnus Pehrsson|
28. märtsil 2017 teenis Eesti ühe oma ajaloo kuulsaima võidu, kui kodus alistati sõprusmängus Horvaatia tulemusega 3:0.<ref name="Ghz53" />
289. rida:
== Kodustaadion ==
[[Fail:Alecoq Arena 2008-10-11.jpg|pisi|[[A. Le Coq Arena]] on koondise peamine kodustaadion 2001. aastast]]
Koondis peab kõik kodused valikmängud [[Tallinn]]as 2001. aastal avatud [[A. Le Coq Arena]]l, mis mahutab 9692 ja koos lisatribüünidega kuni 11 000 pealtvaatajat.<ref name="TBj3o" /><ref name="iVyof" /> Staadion avati [[2. juuni]]l [[2001]] väljamüüdud MM-valikmänguga [[Hollandi jalgpallikoondis|
Varasem peamine koduväljak oli [[Kadrioru staadion]], mis juunis [[1926]] avati 3:1 võiduga sõpruskohtumises [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] vastu. Kadriorus on istekohti 5000 pealtvaatajale<ref name="S5Dsl" /> ja erinevalt [[A. Le Coq Arena]] staadionist peetakse seal regulaarselt ka [[kergejõustik]]uvõistlusi.
348. rida:
}}
|}
=== Disain ===
Mänguvormi [[disain]] vahetub iga kahe aasta tagant uue valiktsükliga. Aastast 2000 on varustajaks [[Nike (ettevõte)|Nike]],<ref name="9iYfu" />
[[Fail:Estonian kits2.png|800px|center|Eesti jalgpallikoondise mänguvormid]]
421. rida:
|}
=== Eelseisvad kohtumised ===
{| class="wikitable sortable"
!Toimumisaeg
457. rida:
{{Vaata|Eesti jalgpallikoondislaste loend}}
=== Rekordkoondislased ===
{| class="wikitable sortable" style="text-align: left;" align="right"
|-
485. rida:
|-
|[[Mart Poom]]
|1992–2009
|align=right|120
|-
529. rida:
<div style="width:100%;clear:both;"></div>
=== Edukaimad väravakütid ===
{| class="wikitable sortable" style="text-align: left;" align="right"
|-
618. rida:
Kõige sagedamini on vähemalt viie tabamusega koondislastest löönud värava [[Friedrich Karm]] (9 väravat/ 13 mängu/ 0,69 väravat mängu kohta), [[Vladimir Tell]] (5/11/0,45) ja [[Richard Kuremaa]] (19/42/0,45), kes kõik olid tegevad esimese vabariigi ajal. Taasiseseisvumisjärgsel perioodil juhib selles arvestuses [[Mattias Käit]] (5/16/0,313) Andres Operi (38/134/0,284), Zelinski (27/103/0,262), Vassiljevi (23/106/0,217) ja [[Argo Arbeiter]]i (6/29/0,207) ees.<ref name="ejl" /><!--Järgmisena võib siia nimistusse lisanduda [[Henri Anier]]i (0,204).-->
== Mängijad ==▼
▲==Mängijad==
Järgmised mängijad on kutsutud koondisesse [[2020. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|EM-valikmängudeks]] [[Valgevene jalgpallikoondis|Valgevene]] ja [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] vastu 10. ja 13. oktoobril 2019.<ref>{{cite web|url=http://https://jalgpall.ee/koondis/1/uudised/selgus-koondise-koosseis-oktoobrikuisteks-mangudeks-n16392|title=Selgus koondise koosseis oktoobrikuisteks mängudeks|date=1. oktoober 2019|publisher=Eesti Jalgpalli Liit|access-date=5. oktoober 2019}}</ref>
637. rida ⟶ 632. rida:
|-
|align=center|1
|[[Mihkel Aksalu]]
|{{sünniaeg ja vanus|1984|11|7}}
|align=center|45
825. rida ⟶ 820. rida:
|}
=== Hiljutised koondislased ===
Järgmised mängijad olid kutsutud koondisesse viimase aasta jooksul:<ref name="vWcbJ" /><ref name="O4tzq" /><ref name="qQew3" /><ref name="lQoqV" /><ref name="nwYEh" /><ref name="jE9Yz" />
985. rida ⟶ 980. rida:
|}
== Peatreenerid ==
{{Vaata| Eesti jalgpallikoondise peatreener}}
Eesti koondist on juhendanud 16 peatreenerit,<ref name="7rX5d" />
== Vastased ==
1020. rida ⟶ 1015. rida:
|}
[[Fail:Estonia national football team opponents.png|pisi|450px|Eesti jalgpallikoondise vastased läbi aegade]]
Eesti koondis on (andmed ja tabel on seisuga 12. september 2018) pidanud 447 ametlikku kohtumist, neist võitnud 116, viigistanud 98 ja kaotanud 233. Enim võite on saavutatud [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] (20), [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]] (12) ja [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] (10) üle; enim viike [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] (20), [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] (10) ja [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] (8) vastu; enim kaotusi on saadud [[Läti jalgpallikoondis|
Eesti on mänginud 91 eri vastasega. Suur osa kohtumisest on peetud nelja lähinaabri [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] (55), [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] (48), [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] (33) ja [[Rootsi jalgpallikoondis|
Avamängu pidas koondis [[Soome jalgpallikoondis|
5. juunil 2012 pärast [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|
Eesti on olnud esimeseks vastaseks [[Läti jalgpallikoondis|
Eesti on löönud 458 väravat (1,02 mängu kohta). Suureskoorilisim paremus ehk vähemalt viieväravalised võidud on saavutatud [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] (6:0, juuli 1928; 5:0, juuni 1923; 5:0, august 1927; 5:0, september 1933), [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]] (6:1, november 1996), [[Fääri saarte jalgpallikoondis|Fääri saarte]] (5:0, juuni 1998) ja [[Gibraltari jalgpallikoondis|Gibraltari]] (6:0, november 2017) üle. Enim väravaid on löönud eestlased [[Leedu jalgpallikoondis|
Eestile on löödud 775 väravat (1,73 mängu kohta). Suureskoorilisimad allajäämised ehk vähemalt seitsmeväravalised kaotused on tulnud vastu võtta [[Soome jalgpallikoondis|
== Tunnustus ==
Eesti jalgpallikoondis valiti Eesti [[2011]]. [[aasta võistkond|aasta parimaks võistkonnaks]].
== Vaata ka ==
* [[Eesti Jalgpalli Liit]]
* [[Eesti jalgpallikoondise mängude loend]]
* [[Eesti jalgpallikoondislaste loend]]
* [[Eesti jalgpallikoondislaste lahkumismängude loend]]
== Viited ==
{{viited
<ref name="Läti1">[http://www.soccernet.ee/lati-kapten-kordas-martin-reimi-rekordit Läti kapten kordas Martin Reimi rekordit] Soccernet.ee, 15. oktoober 2009</ref>
<ref name="Läti2">[http://www.soccernet.ee/lati-kapten-purustas-martin-reimi-rekordi Läti kapten purustas Martin Reimi rekordi] Soccernet.ee, 15. november 2009</ref>
1081. rida ⟶ 1076. rida:
<ref name="BdgA6">[http://www.postimees.ee/231107/esileht/sport/297281.php?tarmo-ruutli-kinnitati-eesti-koondise-peatreeneriks Tarmo Rüütli kinnitati Eesti koondise peatreeneriks] Postimees.ee, 22. november 2007</ref>
<ref name="fFluU">[http://www.ohtuleht.ee/295278 "Kas Eesti jalgpalli matused? Bosniale kaotati 0:7!"] SL Õhtuleht, 10. september 2008</ref>
<ref name="ejl">{{netiviide|
<ref name="zi38r">[http://sport.postimees.ee/?id=32503 "Eesti jalgpallikoondis jäi häbisse"] Postimees, 10. september 2008</ref>
<ref name="FRccs">[http://www.soccernet.ee/rr-eesti-brasiilia-sajandi-mang-vaevalt-kull Eesti-Brasiilia sajandi mäng? Vaevalt küll] Soccernet.ee, 6. veebruar 2009</ref>
1105. rida ⟶ 1100. rida:
<ref name="9iYfu">[http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/eesti/eesti-koondis-astub-faari-saarte-vastu-uues-vormis.d?id=32547773 Eesti koondis astub Fääri saarte vastu uues vormis] Delfi Sport, 11. august 2010</ref>
<ref name="oZ2Wt">[http://www.epl.ee/artikkel/250154 Eesti vutikoondis saab uuel aastal uued särgid] Eesti Päevaleht, 12. november 2003</ref>
<ref name="Ghz53">{{Netiviide|
<ref name="X6DxH">[http://www.jalgpallihaigla.ee/index.php?id=42 Jalgpallihaigla liikmete nimekiri – jalgpallihaigla.ee]</ref>
<ref name="ymI8I">{{Netiviide|
<ref name="D18zb">[http://www.jalgpallihaigla.ee/index.php?id=38 "Mis on Jalgpallihaigla ehk Eesti jalgpallifänluse lühiülevaade"]</ref>
<ref name="Cl8hn">[http://www.epl.ee/artikkel/403915 Hambutu mäng jättis Eesti fännid tagasihoidlikuks] EPL, 15. oktoober 2007</ref>
<ref name="nv1gB">[http://www.soccernet.ee/nadala-tegija-%E2%80%93-bosnia-bh-fanaticos-fannid Nädala tegija – Bosnia "BH Fanaticos" fännid] Soccernet.ee, 12. oktoober 2009</ref>
<ref name="h4AUP">Vassiljevi kaks tabamust 9. veebruaril 2011 Bulgaariaga peetud sõpruskohtumises tühistati kihlveopettuse tõttu.</ref>
<ref name="
<ref name="
<ref name="
<ref name="
<ref name="
<ref name="
<ref name="7rX5d">Loendisse pole lisatud ajutiselt peatreeneri kohusetäitjana tegutsenud [[Aivar Lillevere]] ja [[Aavo Sarap]].</ref>
<ref name="Aug6u">Eesti koondis oli juba varem kohtunud kahe osaliselt Aasiasse kuuluva, kuid Euroopa jalgpallis tegeva riigiga (Nõukogude Liit, 18. september 1923; Türgi, 19. juuni 1924)</ref>
1131. rida ⟶ 1124. rida:
}}
==
* Indrek Schwede. ''Väike jalgpallipiibel'', Tallinn: [[K-Kirjastus]] 2001. ISBN 998593377X
* Olev Reim. ''Rahvuskoondise kümme aastat 1992–2002'', [[Varrak (kirjastus)|Varrak]] 2002. ISBN 9985306139
== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}
{{Eesti jalgpall}}
|