Eesti jalgpallikoondis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
Resümee puudub
64. rida:
Rahvusvahelise tähtsusega olid see-eest 1930. aastal esimest korda peetud [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlused]]. Esimene MM-turniir, kuhu Eesti meeskond püüdles, oli [[1934. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1934. aasta MM]]. Valikgrupis sattusid vastasteks Leedu ja [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]]. Oma esimese MM-valikmängu pidasid eestlased [[11. juuni]]l [[1933]] [[Stockholm]]is, kus kaotasid 2:6 väljakuperemeestele. Eesti esimese MM-valikmängude värava lõi [[Leonhard Kass]] (47. minutil vaheseisuks 1:4).<ref name="JbUyz" /> Hiljem finaalturniiril veerandfinaali jõudnud skandinaavlased alistasid ka Leedu ja baltlaste omavahelist mängu selles valikgrupis enam ei peetud.
 
Eesti osales ka järjekorras kolmanda ehk [[1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1938. aasta MM-i]] valikturniiril. Eestlased läksid kõigis kolmes 1937. aasta suvel toimunud matšis juhtima, kuid vandusid lõpuks alla mõlemale finaalvõistlusele jõudnud meeskonnale. Stockholmis kaotati taas Rootsile (2:7) ning [[Kaliningrad|KönigsbergKönigsbergis]]is alagrupi võitnud [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaale]] (1:4). Viimases kohtumises sai Eesti aga läbi aegade esimese valikmängu võidu, kui [[19. august]]il alistati [[Turu]]s 1:0 Soome.
 
Sõjaeelsest ajast on püsinud tänini suurim võit (6:0 [[26. juuli]]l [[1928]] Tallinnas Leedu vastu) ja kaotus (2:10 [[11. august]]il [[1922]] Helsingis Soome vastu). Väärtusliku saavutuseni jõudsid eestlased veel 1937. aastal, mil sõprusmängus alistati nii 1930., 1934. kui ka 1938. aasta MM-finaalturniiril osalenud [[Rumeenia jalgpallikoondis|Rumeenia]].<ref name="urWue" />
77. rida:
Pärast [[Nõukogude Liit]]u inkorporeerimist 1940. aasta augustis kadus koos iseseisva Eesti riigiga ka jalgpallikoondis. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksamaa okupatsiooni]] (1941–1944) ajal tuli rahvusmeeskond uuesti kokku ja pidas kaks mitteametlikku sõprusmängu ([[Riia]]s 0:4 ja [[Tallinn]]as 1:8), kuid sõjaeelsest koondisest olid alles jäänud vaid üksikud.<ref name="Schwede lk 31" /> Kui Nõukogude väed 1944. aastal uuesti Eestisse tungisid, sattus osa parimatest jalgpalluritest mobilisatsiooni (nt [[Richard Kuremaa]], [[Elmar Tepp]] ja [[Valter Neeris]]), osa aga pages Läände. [[Geislingen]]i põgenikelaagris moodustatud eesti meeskondadesse kuulus mitu endist koondislast (nt [[Arnold Pihlak]] ja [[Arnold Laasner]]).<ref name="Schwede lk 31" />
 
1940. aastate teisel poolel nimetati Eesti jalgpalliklubid ümber ja sõjaeelsed traditsioonid hakkasid järk-järgult hääbuma. Selle põhjusteks oli hilisema koondise peatreeneri [[Uno Piir]]i hinnangul suutmatus luua liidutasemel meeskonda, sellest tulenenud publikuhuvi raugemine ja spordijuhtide otsus soosida vähem populaarseid medali- ja punktialasid.<ref name="Schwede lk 32–33" /> [[Eesti NSV]]-l oli oma esinduskoondis, mis aga okupatsiooni tõttu rahvusvahelistel võistlustel ei osalenud. Aastail 1948–1976 korraldati 19 [[Balti turniir (jalgpall)|Balti turniirturniiri]]i, millest võttis osa ka [[Valgevene NSV]] ja mille Eesti suutis võita viis korda.<ref name="Baltic Cup Overview" /> Klubitasandil oli Eesti aastail 1969–1982 ainus liiduvabariik, mis NSV Liidu meistrivõistlustel ei osalenud. Eestlaste seas kaotas jalgpall populaarsust ja ala muutus 1970. aastateks valdavalt kohalike venelaste pärusmaaks.<ref name="Schwede lk 32–36" /><ref name="fxdac" />
 
Eestikeelse jalgpallielu uuesti käivitamist asus 1970. aastate keskel vedama [[Roman Ubakivi]],<ref name="Schwede lk 33" /> kes moodustas [[Tallinn]]as eestikeelsed treeningurühmad. Neist silmapaistvaim oli aastail 1980–1989 Ubakivi ja [[Olev Reim]]i eestvedamisel tegutsenud noortevõistkond [[Tallinna Lõvid|Lõvid]], kust sirgus mitu hilisemat koondislast, teiste seas [[Mart Poom]] ja [[Martin Reim]].<ref name="mn1MV" /> NSV Liidu A-koondisse ei jõudnud ühtegi eestlast, kuid noortekoondisse pääsesid Ubakivi õpilastest [[Ott Mõtsnik]] ja [[Toomas Krõm]].<ref name="Schwede lk 42" />
85. rida:
=== Naasmine jalgpalliareenile, kodakondsustüli ja õpipoisiaeg (1991–1996) ===
[[Fail:Poom, Mart.JPG|pisi|[[Mart Poom]] seisis koondise väravasuul aastail 1992–2009]]
Eesti taasiseseisvus 20. augustil 1991 ja seejärel uuesti kokku tulnud koondis debüteeris sama aasta novembris [[Leedu]]s korraldatud [[Balti turniir (jalgpall)|Balti turniirturniiril]]il,<ref name="Baltic Cup Overview" /> kuid [[FIFA]] tunnustuse pälvis alles [[3. juuni]]l [[1992]] [[Tallinn]]as peetud sõprusmäng [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveeniaga]] (1:1). Ajaloolisest kohtumisest võtsid peatreener [[Uno Piir]]i juhendamisel osa [[Mart Poom]], [[Urmas Hepner]], [[Igor Prins]], [[Urmas Kaljend]], [[Meelis Lindmaa]], [[Toomas Kallaste]], [[Tarmo Linnumäe]], [[Indro Olumets]], [[Martin Reim]], [[Sergei Ratnikov]], [[Risto Kallaste]], [[Viktor Alonen]], [[Urmas Kirs]], [[Marko Kristal]] ja [[Aleksandr Puštov]].<ref name="v0FfZ" /> Kodakondsuseta Puštov oli ka Eesti esimese taasiseseisvumisjärgse värava autor.
 
Koondise koosseisule jättis oma pitseri toonane kodakondsuspoliitika. Vaidlusi põhjustas jätkuvalt küsimus, kas rakendada nõndanimetatud nullvarianti ja kaasata Eestis elavaid ja jalgpallioskustelt võimekaid, kuid valdavalt vene juurtega kodakondsuseta mängijaid.<ref name="ONaf5" /><ref name="SPEX2" /> Eestimeelse klubina asutatud [[FC Flora]] esitas 21. jaanuaril 1992 ehk rohkem kui neli kuud enne esimest ametlikku maavõistlust Sloveeniaga [[Eesti Jalgpalli Liit|Eesti Jalgpalli Liidule]] (EJL) 25 jalgpalluri allkirjaga ultimaatumi, et "koondisse võetaks ainult neid, kes omavad Eesti kodakondsust õigusliku järjepidevuse alusel".<ref name="VqhRm" /> Sama aasta juulis andis FIFA Eesti koondises mängimise loa 97 mittekodanikule, kes EJL-i väitel olid Eestis sündinud ja taotlesid Eesti kodakondsust.<ref name="ZIjwj" /> Oktoobris langetas EJL-i juhatus otsuse, et pärast 1. aprilli 1993 ei tohi koondises enam mittekodanikud debüteerida.<ref name="tN8hR" />
118. rida:
2007. aasta novembris kinnitati kaheaastase lepinguga uueks peatreeneriks [[Tarmo Rüütli]],<ref name="BdgA6" /> kes oli juba tüürinud koondist aastail 1999–2000, kuniks jalgpalliliit leidis pärast Þórðarsoni lahkumist Pijpersi näol järgmise välismaalasest juhendaja. Rüütli peaülesanne oma teisel ametiajal oli juhtida meeskonda [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010. aasta MM-i]] valikmängudes. Sõprusmängudes heitlikku vormi üles näidanud Eesti alustas 2008. aasta septembris alagrupiturniiri võõrsil 2:3 kaotusega [[Belgia jalgpallikoondis|Belgiale]], kuid langes madalseisu pärast 0:7 allajäämist Bosnias<ref name="fFluU" /><ref name="zi38r" /> ning läbi aegade viletsaima kohaga (137.) oktoobrikuises FIFA edetabelis. Esimeses kodumängus tuli 0:3 alla vanduda valitsevale [[2008. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrile]] [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaaniale]]. Punktiarve avas Eesti alles neljandas valikmängus, kui mängus EM-poolfinalisti [[Türgi jalgpallikoondis|Türgiga]] jäid [[Tallinn]]as väravad löömata. Alagrupi kahest autsaiderist osutus Eesti 2009. aasta kevadel aga tugevamaks, tehes [[Armeenia jalgpallikoondis|Armeeniaga]] võõrsil 2:2 viigi ja võites kaukaaslasi kodus 1:0.
 
EJL oli 2009. aasta kuulutanud Eesti jalgpalli sajandaks juubeliks. Tähtpäevakohtumistel tegid koondisega lõpparve rekordinternatsionaal [[Martin Reim]] (6. juunil [[Ekvatoriaal-Guinea jalgpallikoondis|Ekvatoriaal-Guinea]] vastu) ja koondise kauane väravavaht [[Mart Poom]] (10. juunil [[Portugali jalgpallikoondis|PortugalPortugali]]i vastu). Sajandi mänguks<ref name="FRccs" /> oli ristitud esmakordne kohtumine [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiiliaga]], mille pea parimas rivistus Tallinna saabunud FIFA edetabeli liider ja viiekordne maailmameister 1:0 võitis. Päev pärast rahvusvahelist tähelepanu pälvinud sõprusmängu<ref name="OT705" /> teatas EJL, et pikendab peatreener Rüütli lepingut 2011. aastani.<ref name="soccernet.ee" />
 
=== Rüütli viib koondise EM-finaalturniiri lävele (2010–2011) ===
133. rida:
Seejärel aga valikturniiril võideti võõrsil [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveeniat]] ja kodus [[Põhja-Iirimaa jalgpallikoondis|Põhja-Iirimaad]] ning FIFA edetabelis tõusti ajaloo kõrgeimale, 58. kohale.
 
Valikturniiri viimases mängus võideti võõrsil taas [[Põhja-Iirimaa jalgpallikoondis|Põhja-Iirimaad]] ja säilitati võimalus oma alagrupis lõpetada teise kohaga ning jõuda play-offi. Selleks ei tohtinud [[Serbia jalgpallikoondis|Serbia]] oma viimases kohtumises võita [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveeniat]].<ref name="OPSbs" /> Sloveenia võitis kohtumise kodus 1:0 ning Eesti kvalifitseerus play-offi,<ref name="Oxkl2" />, kus jäi kahe mängu kokkuvõttes 1:5 alla [[Iirimaa jalgpallikoondis|Iirimaale]].<ref name="cPc28" />
 
Enne play-offi pikendati Tarmo Rüütli lepingut 2013. aasta lõpuni.<ref name="Mzg2X" />
 
=== "Sildtreener" Magnus Pehrsson (2014–2016) ===
5. detsembril 2013 toimus [[Eesti Jalgpalli Liit|Eesti Jalgpalli Liidu]] kontoris pressikonverents, kus tutvustati Eesti jalgpallikoondise uut peatreenerit [[Magnus Pehrsson]]i.<ref name="USxtp" />
 
14. septembril 2016 lõpetas [[Eesti Jalgpalli Liit]] ja koondise peatreener [[Magnus Pehrsson]] vastastikusel kokkuleppel koostöö.<ref name="Cqu9k" />
 
=== Eesti rekordinternatsionaal Martin Reim asub ametisse (2016–2019) ===
14. septembril 2016 teatas [[Eesti Jalgpalli Liit]], et [[Magnus Pehrsson|PehrssonPehrssoni]]i asemel asub koondist juhendama Eesti rekordinternatsionaal [[Martin Reim]] ning abitreeneriteks [[Andres Oper]], [[Mart Poom]] ja [[Janno Kivisild]].<ref name="BCnKX" />
 
28. märtsil 2017 teenis Eesti ühe oma ajaloo kuulsaima võidu, kui kodus alistati sõprusmängus Horvaatia tulemusega 3:0.<ref name="Ghz53" />
289. rida:
== Kodustaadion ==
[[Fail:Alecoq Arena 2008-10-11.jpg|pisi|[[A. Le Coq Arena]] on koondise peamine kodustaadion 2001. aastast]]
Koondis peab kõik kodused valikmängud [[Tallinn]]as 2001. aastal avatud [[A. Le Coq Arena]]l, mis mahutab 9692 ja koos lisatribüünidega kuni 11 000 pealtvaatajat.<ref name="TBj3o" /><ref name="iVyof" /> Staadion avati [[2. juuni]]l [[2001]] väljamüüdud MM-valikmänguga [[Hollandi jalgpallikoondis|HollandHollandi]]i vastu. See on [[Eesti]] suurim [[jalgpallistaadion]]. A. Le Coq Arena on ühtlasi jalgpalliklubi [[FC Flora]] koduväljak.
 
Varasem peamine koduväljak oli [[Kadrioru staadion]], mis juunis [[1926]] avati 3:1 võiduga sõpruskohtumises [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] vastu. Kadriorus on istekohti 5000 pealtvaatajale<ref name="S5Dsl" /> ja erinevalt [[A. Le Coq Arena]] staadionist peetakse seal regulaarselt ka [[kergejõustik]]uvõistlusi.
348. rida:
}}
|}
=== Disain ===
Mänguvormi [[disain]] vahetub iga kahe aasta tagant uue valiktsükliga. Aastast 2000 on varustajaks [[Nike (ettevõte)|Nike]],<ref name="9iYfu" />, aastail 1992–2000 oli selleks [[Lotto]].<ref name="oZ2Wt" /> ''Pildil on 1992.–2010. aasta peavormi disain:''
[[Fail:Estonian kits2.png|800px|center|Eesti jalgpallikoondise mänguvormid]]
 
421. rida:
|}
 
=== Eelseisvad kohtumised ===
{| class="wikitable sortable"
!Toimumisaeg
457. rida:
{{Vaata|Eesti jalgpallikoondislaste loend}}
 
=== Rekordkoondislased ===
{| class="wikitable sortable" style="text-align: left;" align="right"
|-
485. rida:
|-
|[[Mart Poom]]
|1992–2009
|align=right|120
|-
529. rida:
<div style="width:100%;clear:both;"></div>
 
=== Edukaimad väravakütid ===
{| class="wikitable sortable" style="text-align: left;" align="right"
|-
618. rida:
Kõige sagedamini on vähemalt viie tabamusega koondislastest löönud värava [[Friedrich Karm]] (9 väravat/ 13 mängu/ 0,69 väravat mängu kohta), [[Vladimir Tell]] (5/11/0,45) ja [[Richard Kuremaa]] (19/42/0,45), kes kõik olid tegevad esimese vabariigi ajal. Taasiseseisvumisjärgsel perioodil juhib selles arvestuses [[Mattias Käit]] (5/16/0,313) Andres Operi (38/134/0,284), Zelinski (27/103/0,262), Vassiljevi (23/106/0,217) ja [[Argo Arbeiter]]i (6/29/0,207) ees.<ref name="ejl" /><!--Järgmisena võib siia nimistusse lisanduda [[Henri Anier]]i (0,204).-->
 
== Mängijad ==
<!-- paigutuse abiline -->
<div style="width:100%;clear:both;"></div>
 
[[Pilt:Eesti.jalgpallikoondise.grupipilt.jpg|pisi|Eesti koondis enne kohtumist [[Ekvatoriaal-Guinea jalgpallikoondis|Ekvatoriaal-Guineaga]], 6. juuni 2009. Mäng peeti Eesti jalgpalli 100. sünnipäeva auks]]
 
==Mängijad==
Järgmised mängijad on kutsutud koondisesse [[2020. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|EM-valikmängudeks]] [[Valgevene jalgpallikoondis|Valgevene]] ja [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] vastu 10. ja 13. oktoobril 2019.<ref>{{cite web|url=http://https://jalgpall.ee/koondis/1/uudised/selgus-koondise-koosseis-oktoobrikuisteks-mangudeks-n16392|title=Selgus koondise koosseis oktoobrikuisteks mängudeks|date=1. oktoober 2019|publisher=Eesti Jalgpalli Liit|access-date=5. oktoober 2019}}</ref>
 
637. rida ⟶ 632. rida:
|-
|align=center|1
|[[Mihkel Aksalu]]
|{{sünniaeg ja vanus|1984|11|7}}
|align=center|45
825. rida ⟶ 820. rida:
|}
 
=== Hiljutised koondislased ===
Järgmised mängijad olid kutsutud koondisesse viimase aasta jooksul:<ref name="vWcbJ" /><ref name="O4tzq" /><ref name="qQew3" /><ref name="lQoqV" /><ref name="nwYEh" /><ref name="jE9Yz" />
 
985. rida ⟶ 980. rida:
|}
 
== Peatreenerid ==
{{Vaata| Eesti jalgpallikoondise peatreener}}
 
Eesti koondist on juhendanud 16 peatreenerit,<ref name="7rX5d" />, neist seitse esimese iseseisvusperioodi (1918–1940) ajal. Ungarlane [[Antal Mally]] (1927, 1935) ja [[Tarmo Rüütli]] (1999–2000, 2008–2013) on peatreener olnud kahel ametiajal.
 
== Vastased ==
1020. rida ⟶ 1015. rida:
|}
[[Fail:Estonia national football team opponents.png|pisi|450px|Eesti jalgpallikoondise vastased läbi aegade]]
Eesti koondis on (andmed ja tabel on seisuga 12. september 2018) pidanud 447 ametlikku kohtumist, neist võitnud 116, viigistanud 98 ja kaotanud 233. Enim võite on saavutatud [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] (20), [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]] (12) ja [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] (10) üle; enim viike [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] (20), [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] (10) ja [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] (8) vastu; enim kaotusi on saadud [[Läti jalgpallikoondis|LätiLätilt]]lt (25), [[Leedu jalgpallikoondis|LeeduLeedult]]lt (20) ja [[Soome jalgpallikoondis|Soomelt]] (16).
 
Eesti on mänginud 91 eri vastasega. Suur osa kohtumisest on peetud nelja lähinaabri [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] (55), [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] (48), [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] (33) ja [[Rootsi jalgpallikoondis|RootsiRootsiga]]ga (17). Suurturniiride valikmänge on Eesti pidanud kõige enam [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]] (8), [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]], [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]], [[Portugali jalgpallikoondis|Portugali]] ja [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaaga]] (kõigiga kuus).
 
Avamängu pidas koondis [[Soome jalgpallikoondis|SoomeSoomega]]ga (17. oktoober 1920), esimene väljastpoolt Euroopat pärit vastane oli [[USA jalgpallikoondis|USA]] (25. mai 1924). Eesti edasistest oponentidest oli esimene [[Aasia Jalgpalli Konföderatsioon|Aasia jalgpalliliidu]] liige [[Vietnami jalgpallikoondis|Vietnam]] (4. jaanuar 1995),<ref name="Aug6u" /> esimene Ladina-Ameerika meeskond [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] (9. mai 1998), esimene Aafrika ja araabia meeskond [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptus]] (23. september 1998), esimene Okeaania meeskond [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] (12. oktoober 2002), esimene [[Lõuna-Ameerika]] meeskond [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] (9. veebruar 2003) ja esimene Sahara-taguse Aafrika meeskond [[Ekvatoriaal-Guinea jalgpallikoondis|Ekvatoriaal-Guinea]] (6. juuni 2009).
 
5. juunil 2012 pärast [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|PrantsusmaaPrantsusmaaga]]ga kohtumist sai Eestist esimene Euroopa koondis, kes kohtunud kõigi teise 52 [[UEFA]] liikmesriigiga.<ref name="PxK3l" /><ref name="LCrMP" /><ref name="lolwZ" /> Mais 2013 liitus UEFA-ga [[Gibraltari jalgpallikoondis|Gibraltar]], kellega Eesti mängis 5. märtsil 2014. Seniks oli Eesti enimate UEFA liikmetega mänginud koondis.<ref name="CQIYP" /><ref name="Kq2Lf" /><ref name="1lt8S" /> 3. mail 2016 liitus UEFA-ga [[Kosovo jalgpallikoondis|Kosovo]],<ref name="yoxgZ" />, kellega Eesti mänginud ei ole.
 
Eesti on olnud esimeseks vastaseks [[Läti jalgpallikoondis|LätiLätile]]le ([[24. september|24. septembril]] [[1922]] [[Riia]]s), [[Leedu jalgpallikoondis|LeeduLeedule]]le ([[24. juuni]]l [[1923]] [[Kaunas]]es), [[Sloveenia jalgpallikoondis|SloveeniaSloveeniale]]le ([[3. juuni]]l [[1992]] [[Tallinn]]as) ning [[Andorra jalgpallikoondis|AndorraAndorrale]]le ([[13. november|13. novembril]] [[1996]] Andorra la Vellas) ja esimeseks Euroopa vastaseks [[Kõrgõzstani jalgpallikoondis|Kõrgõzstanile]] ([[15. november|15. novembril]] [[2000]] [[Kuressaare]]s).
 
Eesti on löönud 458 väravat (1,02 mängu kohta). Suureskoorilisim paremus ehk vähemalt viieväravalised võidud on saavutatud [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] (6:0, juuli 1928; 5:0, juuni 1923; 5:0, august 1927; 5:0, september 1933), [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]] (6:1, november 1996), [[Fääri saarte jalgpallikoondis|Fääri saarte]] (5:0, juuni 1998) ja [[Gibraltari jalgpallikoondis|Gibraltari]] (6:0, november 2017) üle. Enim väravaid on löönud eestlased [[Leedu jalgpallikoondis|LeeduLeedule]]le (75), [[Läti jalgpallikoondis|LätiLätile]]le (57) ja [[Soome jalgpallikoondis|SoomeSoomele]]le (40). Positiivseim väravate vahe on Andorraga (+23).
 
Eestile on löödud 775 väravat (1,73 mängu kohta). Suureskoorilisimad allajäämised ehk vähemalt seitsmeväravalised kaotused on tulnud vastu võtta [[Soome jalgpallikoondis|SoomeSoomelt]]lt (2:10, august 1922; 0:7, oktoober 1994), [[Norra jalgpallikoondis|Norralt]] (0:7, veebruar 1995), Leedult (0:7, mai 1995), [[Iisraeli jalgpallikoondis|Iisraelilt]] (0:7, jaanuar 1999), [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviinalt]] (0:7, september 2008), [[Portugali jalgpallikoondis|Portugalilt]] (0:7, juuli 2016) ja [[Belgia jalgpallikoondis|Belgialt]] (1:8, november 2016). Viimane oli ühtlasi suurim MM- või EM-valikturniiridel saadud kaotus. Enim väravaid on löönud eestlastele [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] (79), [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] (75) ja [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] (71). Negatiivseim väravate vahe on Rootsiga (−37).
 
== Tunnustus ==
Eesti jalgpallikoondis valiti Eesti [[2011]]. [[aasta võistkond|aasta parimaks võistkonnaks]].
 
== Vaata ka ==
* [[Eesti Jalgpalli Liit]]
* [[Eesti jalgpallikoondise mängude loend]]
* [[Eesti jalgpallikoondislaste loend]]
* [[Eesti jalgpallikoondislaste lahkumismängude loend]]
 
== Viited ==
{{viited|1=3|allikad=
<ref name="Läti1">[http://www.soccernet.ee/lati-kapten-kordas-martin-reimi-rekordit Läti kapten kordas Martin Reimi rekordit] Soccernet.ee, 15. oktoober 2009</ref>
<ref name="Läti2">[http://www.soccernet.ee/lati-kapten-purustas-martin-reimi-rekordi Läti kapten purustas Martin Reimi rekordi] Soccernet.ee, 15. november 2009</ref>
1081. rida ⟶ 1076. rida:
<ref name="BdgA6">[http://www.postimees.ee/231107/esileht/sport/297281.php?tarmo-ruutli-kinnitati-eesti-koondise-peatreeneriks Tarmo Rüütli kinnitati Eesti koondise peatreeneriks] Postimees.ee, 22. november 2007</ref>
<ref name="fFluU">[http://www.ohtuleht.ee/295278 "Kas Eesti jalgpalli matused? Bosniale kaotati 0:7!"] SL Õhtuleht, 10. september 2008</ref>
<ref name="ejl">{{netiviide|URLurl=http://jalgpall.ee/koondis/1/statistics/view|Pealkiripealkiri=Kõik Eesti internatsionaalid|Väljaandjaväljaandja=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|Kasutatudvaadatud=6. aprill 2018}}</ref>
<ref name="zi38r">[http://sport.postimees.ee/?id=32503 "Eesti jalgpallikoondis jäi häbisse"] Postimees, 10. september 2008</ref>
<ref name="FRccs">[http://www.soccernet.ee/rr-eesti-brasiilia-sajandi-mang-vaevalt-kull Eesti-Brasiilia sajandi mäng? Vaevalt küll] Soccernet.ee, 6. veebruar 2009</ref>
1105. rida ⟶ 1100. rida:
<ref name="9iYfu">[http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/eesti/eesti-koondis-astub-faari-saarte-vastu-uues-vormis.d?id=32547773 Eesti koondis astub Fääri saarte vastu uues vormis] Delfi Sport, 11. august 2010</ref>
<ref name="oZ2Wt">[http://www.epl.ee/artikkel/250154 Eesti vutikoondis saab uuel aastal uued särgid] Eesti Päevaleht, 12. november 2003</ref>
<ref name="Ghz53">{{Netiviide|Pealkiripealkiri=[VIDEO] Estonia Shock Croatia in Tallinn|URLurl=http://www.croatiaweek.com/video-estonia-shock-croatia-in-tallinn/|Väljaanneväljaanne=Croatia Week|Kasutatudvaadatud=28. märts 2017}}</ref>
<ref name="X6DxH">[http://www.jalgpallihaigla.ee/index.php?id=42 Jalgpallihaigla liikmete nimekiri – jalgpallihaigla.ee]</ref>
<ref name="ymI8I">{{Netiviide|Autorautor=wikipedia|URLurl=https://et.wikipedia.org/wiki/Arno_Pijpers|Pealkiripealkiri=Arno Pijpers|Väljaanneväljaanne=wikipedia|Aeg=|Kasutatudvaadatud=}}</ref>
<ref name="D18zb">[http://www.jalgpallihaigla.ee/index.php?id=38 "Mis on Jalgpallihaigla ehk Eesti jalgpallifänluse lühiülevaade"]</ref>
<ref name="Cl8hn">[http://www.epl.ee/artikkel/403915 Hambutu mäng jättis Eesti fännid tagasihoidlikuks] EPL, 15. oktoober 2007</ref>
<ref name="nv1gB">[http://www.soccernet.ee/nadala-tegija-%E2%80%93-bosnia-bh-fanaticos-fannid Nädala tegija – Bosnia "BH Fanaticos" fännid] Soccernet.ee, 12. oktoober 2009</ref>
<ref name="h4AUP">Vassiljevi kaks tabamust 9. veebruaril 2011 Bulgaariaga peetud sõpruskohtumises tühistati kihlveopettuse tõttu.</ref>
<ref name="qfp3ovWcbJ">{{Netiviide|Pealkiripealkiri=OkeaaniasseReim: sõitvasmaavõistlustes koondisessaab onkoosseisuga 8rohkem potentsiaalset debütantivarieerida|URLurl=http://jalgpall.ee/koondis/uudised/okeaaniasse-soitvasreim-koondisesmaavoistlustes-onsaab-8koosseisuga-potentsiaalsetrohkem-debutantivarieerida-n12907n12901|Väljaandjaväljaandja=Eesti Jalgpalli Liit|keel=Eesti|Aegaeg=130. novemberoktoober 2017}}</ref>
<ref name="mängudjaväravadO4tzq">{{citeNetiviide|pealkiri=Koondise koosseisus on mitu newspotentsiaalset juubilari|URLurl=http://jalgpall.ee/koondis/1uudised/statistics/viewkoondise-koosseisus-on-mitu-potentsiaalset-juubilari-n12695|Pealkiriväljaandja=KoondislasteEesti statistikaJalgpalli Liit|keel=Eesti|Väljaandjaaeg=Eesti26. Jalgpalliseptember Liit2017}}</ref>
<ref name="vWcbJqQew3">{{Netiviide|Pealkiripealkiri=Reim:Koondise maavõistlusteskoosseisus saabon koosseisugamehi rohkemkaheksa varieeridariigi liigadest|URLurl=http://jalgpall.ee/koondis/uudised/reimkoondise-koosseisus-maavoistlusteson-saabmehi-koosseisugakaheksa-rohkemriigi-varieeridaliigadest-n12901n12499|Väljaandjaväljaandja=Eesti Jalgpalli Liit|keel=Eesti|Aegaeg=3023. oktooberaugust 2017}}</ref>
<ref name="O4tzqlQoqV">{{Netiviide|Pealkiripealkiri=KoondiseReim koosseisusteatas onkoosseisu mitumängudeks potentsiaalsetBelgia juubilarija Lätiga|URLurl=http://jalgpall.ee/koondis/1/uudised/koondisereim-teatas-koosseisuskoosseisu-onmangudeks-mitubelgia-potentsiaalsetja-juubilarilatiga-n12695n12018|Väljaandjaväljaandja=Eesti Jalgpalli Liit|keel=Eesti|Aegaeg=2631. septembermai 2017}}</ref>
<ref name="qQew3nwYEh">{{Netiviide|Pealkiripealkiri=Koondise koosseisus on mehi26 kaheksa riigi liigadestmeest|URLurl=http://vana.jalgpall.ee/koondis/uudised/koondise-koosseisus-on-mehi-kaheksa-riigi-liigadest-n12499news.php?st=style_fp.css&news_id=11030|Väljaandjaväljaandja=Eesti Jalgpalli Liit|keel=Eesti|Aegaeg=2328. augustseptember 20172016}}</ref>
<ref name="lQoqVjE9Yz">{{Netiviide|Pealkiripealkiri=ReimSelgus teataseksootilistele koosseisumaavõistlustele mängudekssõitva BelgiaEesti jakoondise Lätigakoosseis|URLurl=http://vana.jalgpall.ee/koondis/1/uudised/reim-teatas-koosseisu-mangudeks-belgia-ja-latiga-n12018news.php?st=style_fp.css&news_id=11296|Väljaandjaväljaandja=Eesti Jalgpalli Liit|keel=Eesti|Aegaeg=3110. mainovember 20172016}}</ref>
<ref name="nwYEh">{{Netiviide|Pealkiri=Koondise koosseisus on 26 meest|URL=http://vana.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=11030|Väljaandja=Eesti Jalgpalli Liit|keel=Eesti|Aeg=28. september 2016}}</ref>
<ref name="jE9Yz">{{Netiviide|Pealkiri=Selgus eksootilistele maavõistlustele sõitva Eesti koondise koosseis|URL=http://vana.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=11296|Väljaandja=Eesti Jalgpalli Liit|keel=Eesti|Aeg=10. november 2016}}</ref>
<ref name="7rX5d">Loendisse pole lisatud ajutiselt peatreeneri kohusetäitjana tegutsenud [[Aivar Lillevere]] ja [[Aavo Sarap]].</ref>
<ref name="Aug6u">Eesti koondis oli juba varem kohtunud kahe osaliselt Aasiasse kuuluva, kuid Euroopa jalgpallis tegeva riigiga (Nõukogude Liit, 18. september 1923; Türgi, 19. juuni 1924)</ref>
1131. rida ⟶ 1124. rida:
}}
 
== KirjandustKirjandus ==
* Indrek Schwede. ''Väike jalgpallipiibel'', Tallinn: [[K-Kirjastus]] 2001. ISBN 998593377X
* Olev Reim. ''Rahvuskoondise kümme aastat 1992–2002'', [[Varrak (kirjastus)|Varrak]] 2002. ISBN 9985306139
 
== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}
{{Commonscat|Estonia national football team}}
*[http://jalgpall.ee/nteam_news.php?nteam_id=1 Eesti Jalgpalli Liit (EJL)]
*[http://www.youtube.com/ejltv ELJ-i Web TV]
*[http://www.fifa.com/associations/association=est/ranking/gender=m/index.html Eesti näitajad FIFA edetabelis]
*[http://www.jalgpallihaigla.ee/ Eesti jalgpallikoondise toetajate ühendus Jalgpallihaigla]
 
{{Eesti jalgpall}}