Redaktsioon: 27. veebruar 2020, kell 01:11 redigeeri PüünsiPüünsi (arutelu \| kaastöö) 56 muudatust P Vahetasin fotot. Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 8. juuli 2020, kell 21:57 redigeeri eemalda 88.196.91.101 (arutelu) (muudatuse resümee eemaldatud) Märgised: Viidete kustutamine Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
6. rida: }} mine peksa peldiku nugas pihku ajukääbik!!!!! '''Püünsi''' on [[küla]] [[Harju maakond\|Harju maakonnas]] [[Viimsi vald\|Viimsi vallas]]. Ta paikneb Viimsi poolsaare läänekaldal [[Tallinna laht\|Tallinna lahe]] ning Rohuneeme põlismetsa vahelisel alal. Naaberküladeks on [[Rohuneeme]] küla põhjas ja [[Pringi (Viimsi)\|Pringi]] küla lõunas<ref name=":0">Püünsi Küla arengukava 2017-2023</ref>. Küla koosseisu kuulub ka rannikumeres asuv [[Pandju\|Pandju laid]], mida võib pidada koos kauni ja ainulaadse rannapromenaadiga üheks küla jaoks oluliseks maamärgiks. Pandju on 0,2 hektari suuruse pindalaga kunagi Aegna saareni ulatunud laidude grupi viimane üle merepinna ulatuv osa. Pandju omapäraks on merepõhja uhtematerjalist moodustunud pikk kaldani ulatuv põhiliselt veerisest koosnev sääreosa, mis madala vee perioodil ulatub rannani ja tõusuvee ajal jälle kaob<ref name=":1">{{Raamatuviide\|autor=Kuusk, Külvi. Kärginen, Maivi.\|pealkiri=Püünsi, Rohuneeme ja Rummu - Viimsi vanad rannakülad\|aasta=2017\|koht=\|kirjastus=Püünsi Külaselts\|lehekülg=26}}</ref>. ~~Küla piirides on 1,4 hektariline [[Viikjärv]] – ainus Viimsi poolsaarel tänaseni säilinud rannajärv<ref name=":1" />.~~ Püünsi on elanike arvu poolest Viimsi valla suuruselt kolmas küla [[Randvere (Viimsi)\|Randvere]] ja [[Pärnamäe]] järel. 2020. aasta 1. jaanuari seisuga elab Püünsis 1348 inimest<ref>{{Netiviide\|autor=Viimsi Vald\|url=https://viimsivald.ee/kulad-ja-alevikud\|pealkiri=Viimsi valla külad ja alevid\|väljaanne=Viimsi Valla kodulehekülg\|aeg=01.01.2020\|vaadatud=31.01.2020}}</ref>. ~~Püünsi on ka tuntud surfipaik.~~ === Asutused === 23. rida ⟶ 15. rida: == Nimi == Püünsi küla nimetati 1471. aastal Nyby nimega – võib-olla pidi Uusküla nimi eraldama asumi „vanast külast“ ehk Rohuneemest. 1519. aastal on kirjutatud rootslaste külast Bunysz või Bynäs. Püünsi nimi tuleneb ilmselt Külaneeme ehk Bynäsi nimest<ref name=":1">{{Raamatuviide\|autor=Kuusk, Külvi. Kärginen, Maivi.\|pealkiri=Püünsi, Rohuneeme ja Rummu - Viimsi vanad rannakülad\|aasta=2017\|koht=\|kirjastus=Püünsi Külaselts\|lehekülg=26}}</ref>. == Ajalugu == [[Fail:Püünsi jaanuar 2013.jpg\|pisi\|Püünsi, jaanuar 2013]] Esmased kirjalikud ülestähendused Püünsi külast on säilinud aastast 1471, mil küla kandis Nyby nime ja märgiti kui rootslaste rannaküla. Esmased elanikud külas olidki rannarootslased, kes saabusid siia arvatavasti 13. sajandil. Alles 16. sajandi algusest saabusid sisemaalt poolsaare rannaküladesse elama eestlased, kes siin rootslaste ja üksikute soomlastega segunesid<ref name=":0">Püünsi Küla arengukava 2017-2023</ref>. 1589-90. aastatel külas enam rootslasi ei elanud. 1638. aastal on märgitud talu nimega Rootsi, kus elas rootsi rahvas. Rootsi nimega tähistati neid majapidamisi, millele laienesid samad eelised kui rootsi-soome talunikele<ref name=":1" />. Püünsi ja Rohuneeme küla kuulusid Rootsi aja lõpul [[Viimsi mõis\|Viimsi mõisale]] ja talupojad maksid mõisale vakusemaksu, mis koosnes soolasilgust, kuivatatud kalast ning talukoha suurusele vastavast rahamaksust<ref name=":1" />.

Püünsi: erinevus redaktsioonide vahel