Tallinna mereväebaas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
100. rida:
Pärast sõjategevuse Balti riikides lõppemist oli [[NSV Liidu merevägi Eestis|NSV Liidu mereväel Eestis]] olulisimaks objektiks alates 1944. aastast [[Punalipuline Balti Laevastik|Punalipulise Balti laevastik]]u (aastast 1946 Põhja-Balti laevastik, aastast 1947 8. sõjalaevastik) Tallinna mereväebaasi ja ka Paldiski baasi väljaehitamine, milles kasutati [[Nõukogude tööpataljonid Eestis|tööpataljone]] ja Saksa sõjavange<ref>[[Peeter Kaasik]], [https://epl.delfi.ee/meelelahutus/peeter-kaasik-noukogude-armee-ehituspataljonid-eestis-1944-1950?id=51153052 Nõukogude armee ehituspataljonid Eestis 1944–1950], Eesti Päevaleht, 19. detsember 2008</ref>.
{{vaata|Nõukogude tööpataljonid Eestis}}, ''[[Baltvojenmorstroi]], [[Nõukogude sõjavangilaagrid Eestis]]''
29. veebruaril 1944 [[NSV Liidu SARK]]i sõjavangide ja interneeritute peavalitsuse antud korralduse järgi tuli rakendada kõik jõud Tallinna mereväebaasi rajamiseks. 1944. aasta 3. detsembril andis [[NSV Liidu Riiklik Kaitsekomitee]] välja [[määrus]]e “Punalipulise Balti Mere Laevastiku Tallinna ja Riia merekaitsealade ning mereväebaaside taastamisest ja ehitamisest”, mille järgi tuli eraldada Tallinna sadamas piirkond mereväebaasi ehituseks ja 3. detsembril 1944 moodustas [[NSV Liidu Riiklik Kaitsekomitee]] NSV Liidu SARKi Balti mereväebaaside ehitusvalitsuse [[Baltvojenmorstroi]], keskusega Tallinnas. Tallinna mereväebaasi ehitus koosnes kolmest ehitusorganisatsioonist ja laevatehasest: [[Gidrostroi]] – sadamarajatised [[Miinisadam|miini]]-, [[Bekkeri sadam|Bekkeri]] ja [[kaubasadam]]as ning Põhja-Balti laevastiku erilinnaku ehitus; [[Promstroi]] – [[Põhja-Balti laevastik]]u telefoni-telegraafikeskuse, kasarmute ja sauna-pesumaja ehitus, Baltvojenmorstroi elamuehitus ja mitu tsiviilobjekti; [[Spetsstroi]] – Põhja-Balti laevastiku ladude, töökodade, külmhoone, raadiokeskuse ja [[Ämari|Suurküla (Ämari)]] [[Suurküla lennuväli|lennuvälja]], laevastiku mereväe varulennuvälja ehitus; [[Sudostroi]] – [[laevatehas nr 871]].
17. novembril 1945. aastal andis [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] välja määruse Tallinna sadama maa- ja veeala ning nendel paiknevate ehitiste üleandmiseks [[NSV Liidu Sõjamerejõud]]ude Balti Mere Põhjapiirkonna Laevastikule.
Aastatel 1951–1961 baseerus Tallinnas 32. ristlejate diviis (''32-я дивизия крейсеров Балтийского флота''), millesse kuulus 76. miiniristlejate brigaad (''[[:ru:76-я бригада эскадренных миноносцев|76-я бригада эскадренных миноносцев]]'') ja keskmiselt 3 [[ristleja]]t.
| |||